Eesti NSV Kultuuriministeerium

Eesti NSV Kultuuriministeerium oli aastatel 1953–1990 tegutsenud Eesti NSV valitsusasutus, mille ülesandeks oli Eesti kultuurielu juhtimimine.

Eesti NSV kultuuriministrid

muuda

Ajalugu

muuda

Kultuuriministeeriumi moodustamine

muuda

Eesti NSV Kultuuriministeerium moodustati 1953. aastal läbi viidud NSV Liidu ja Eesti NSV riiklike asutuste reorganiseerimise käigus senise Eesti NSV kultuurielu juhtimist teostanud erinevate asutuste liitmise teel, selle ajani kureeris Eesti NSV kultuurielu Eesti NSV Ministrite Nõukogu Kunstide Valitsus.

Eest NSV Kultuuriministeerium moodustati Eesti NSV Kunstide Valitsuse (mille juhataja oli Johannes Semper 1941–1948 ja juhataja asetäitja August Alle), Eesti NSV Kinematograafia Ministeeriumi, Raadioinformatsiooni Komitee, Kultuurihariduslike Asutuste Komitee, Polügraafiatööstuse, Kirjastuste ja Raamatukaubanduse Valitsuse, Vabariiklik Tööjõureservide Valitsuse liitmise tulemusel. Senised iseseisvad asutused allutati ministeeriumile peavalitstuste ja valitsustena.

1953. aastal vastavalt Eesti NSV Ülemnõukogu seadlusele – liiduvabariikide ministeeriumite ümberkujundamise kohta moodustatud KM koosseisus olid:

  • ministeeriumi juhtkond
  • Kunstide Peavalitsus
  • Kultuurihariduslike Asutuste Peavalitsus
  • Raadioinformatsiooni Peavalitsus
  • Kutsehariduse Peavalitsus
  • Kinematograafia Peavalitsus
  • Kirjastuse ja Polügraafiatööstuse Peavalitsus
  • Raamatukaubanduse Peavalitsus
  • Kapitaalehituse Peavalitsus
  • Varustus-Turustuse Peavalitsus
  • Kõrgemate koolide ja kesk-eriõppeasutuste osakond
  • Tootmise-tehniline osakond
  • Finantsosakond
  • Mälestusmärkide Kaitse Inspektsioon
  • Kaadriosakond
  • I osakond
  • Keskraamatupidamine
  • Kantselei
  • Administratiiv-majandusosakond

1954. aasta detsembris aga viidi läbi juba uus reorganiseerimine, ministeeriumi koosseisust iseseisvusid taas Kõrgema Hariduse Ministeerium ja Tööjõureservide Peavalitsus ning moodustati KM 4 peavalitsust, 3 valitsust ja 15 osakonda.

1957. aastal eraldati ministeeriumist Raadioinformatsiooni Peavalitsus, Kinematograafia Komitee, Tallinna Televisioon ja ringhääling ning 1963. aastal moodustati Välismaaga Kultuuriliste Sidemete Pidamise Komitee.

1959. aastaks oli ministeeriumis: ministeeriumi juhtkond

  • Kirjastuste ja Polügraafiatööstuse Peavalitsus
  • Kinematograafia Peavalitsus
  • Varustuse-Turustuse Peavalitsus
  • Raamatukaubanduse Peavalitsus
  • Kaadri- ja õppeasutuste osakond
  • Kultuurihariduslike Asutuste Valitsus
  • Kunstide Valitsus
  • Kapitaalehituse osakond
  • Finantsosakond
  • Plaaniosakond
  • Keskraamatupidamine
  • Administratiiv-majandusosakond[1]

1. jaanuarist 1990 moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega likvideeritava Eesti NSV Riiklik Kultuurikomitee baasil, Eesti NSV Kultuuriministeerium[2].

Viited

muuda
  1. Rita Peirumaa, Hruštšovi "sula" ja muudatused ENSV kunstipoliitikas ja -elus 1950. aastate teisel poolel lk 25, Tartu Ülikooli Filosoofiateaduskond Ajaloo osakond Kunstiajaloo õppetool, Tartu 2004
  2. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 21.12.1989 seadlus Eesti NSV riigivalitsemise keskorganite süsteemi ümberkujundamise kohta