Tõnu Kaljuste

eesti dirigent

Tõnu Kaljuste (sündinud 28. augustil 1953 Tallinnas) on Eesti koori- ja orkestrijuht.

Tõnu Kaljuste (2008)

Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas.

1980. aastal kirjutas Tõnu Kaljuste alla "40 kirjale".

Haridus

muuda
 
Tõnu Kaljuste 1993. aastal
Foto: Jaan Künnap

Tõnu Kaljuste lõpetas 1971. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis koorijuhtimise eriala Harri Ilja õpilasena. Õpinguid selles koolis alustas ta klaveri erialal. Ta jätkas dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Variste (koorijuhtimine) ja Roman Matsovi (orkestrijuhtimine) käe all ning lõpetas selle 1976. aastal. Aastatel 1976–1978 õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis J. Kudrjavtseva juures.

Töö õppejõuna

muuda

Aastatel 1978–1980 oli Tõnu Kaljuste Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud. 20102020 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester

muuda

Tõnu Kaljuste nimetab oma esimeseks muusikaliseks mõjutajaks isa Heino Kaljustet, kelle juhatatud Ellerheina lastekoori ridades sai ta oma esimese esinemiskogemuse. 1969. aastal lõi Heino Kaljuste kammerkoori Ellerhein, mis koosnes Ellerheina lastekoori lauljatest, kes tahtsid jätkata kooris laulmist ka pärast lastekoorist lahkumist. Tõnu Kaljuste alustas kammerkoori juures dirigenditööd 1971. aastal ja võttis koori juhtimise 1974. aastal isalt täielikult üle, kuna viimaselt nõudis õpetajatöö üha rohkem aega.

1980 saavutas kammerkoor Ellerhein Béla Bartóki nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil Ungaris 1. auhinna ja Tõnu Kaljuste sai parima dirigendi auhinna. Tänu sellele edule saadud riiklikule rahastamisele sai Kaljuste muuta koori kutseliseks ja 1981. aastal nimetati koor ümber Eesti NSV Riikliku Filharmoonia kammerkooriks.

Koori tegevuse käigus sai selgeks vajadus stabiilse instrumentaalkoosseisu järele, mis viis Tallinna Kammerorkestri asutamiseni 1993. aastal. Koor ja orkester on teinud tihedat koostööd.

2001. aastal lõpetas Tõnu Kaljuste töö Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigendina ja kutsus oma mantlipärijaks Paul Hillieri. 2021. aasta suvel valiti koori peadirigendiks taas Kaljuste.

2019. aastast on ta Tallinna Filharmoonia ja Tallinna Kammerorkestri kunstiline juht ja peadirigent.

Muu tegevus koori- ja orkestrijuhina

muuda

1978–1985 (teistel andmetel 1980–1982) oli Tõnu Kaljuste rahvusooperi Estonia dirigent.

19942000 oli Tõnu Kaljuste Rootsi Raadio Koori peadirigent ja 1998–2000 Madalmaade Kammerkoori peadirigent. Neist esimene oli talle eriti tähtis, kuna Rootsi koori oli kuulsaks teinud Kaljustele suurt mõju avaldanud dirigent Eric Ericsson. 2019. aastal sai temast Rootsi Raadio Koori audirigent.

Salvestised

muuda
  Pikemalt artiklis Tõnu Kaljuste salvestiste loend

Nargen Opera

muuda

2004. aastal käivitas Tõnu Kaljuste uue projektiteatri Nargen Opera. Sama aasta suvel lavastas Nargen Opera Naissaarel Jaan Tätte näidendi “Latern” ning koostöös Von Krahli Teatriga Veljo Tormise “Eesti ballaadid”. Sügisel etendus Eesti Draamateatris Joseph Haydni ooper “Üksik saar”, detsembris lõpus veel üks Joseph Haydni ooper – “Elu kuu peal”.

Nargen Opera korraldab igal aastal Nargen Festivali.

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Tõnu Kaljuste isa oli dirigent ja muusikaõpetaja Heino Kaljuste ning ema raadiotöötaja Lia Kaljuste.[viide?]

Tõnu Kaljuste oli üle 30 aasta abielus Ülle Kaljustega, nende poeg Andres Kaljuste (s 1982) on viiuldaja ja dirigent. Praegu on Tõnu Kaljuste elukaaslane Kadri Hinrikus.[viide?]

Viited

muuda
  1. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  2. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
  3. Parima kooriesituse Grammy võitis dirigent Tõnu Kaljuste, elu24, 27. jaanuar 2014
  4. Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8.

Välislingid

muuda