Riho Unt

Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunstnikust; pangandustegelase kohta vaata artiklit Riho Unt (pangandustegelane).

Riho Unt (sündinud 15. mail 1956 Harjumaal) on eesti kunstnik, karikaturist, režissöör, stsenarist ja animaator.

Kasvas üles Harjumaal Kose-Ristil, 1970. aastate keskel kolis Tallinna.

Ta on töötanud pikka aega Tallinnfilmis ja Nukufilmis. 1980. aastatel teinud üksikuid joonisfilme, hiljem jäänud truuks ümarnukutehnikale. Tuntumaid töid on “Kapsapea” triloogia (“Kapsapea” 1993, “Tagasi Euroopasse” 1997, “Saamueli internet” 2000) jäärapäise taluperemehe Saamuel Pliuhkami seiklustest.

On töötanud ühe aasta Dvigatelis keevitajaõpilasena[viide?] ja esinenud Jaapani televisiooni meediasaates (Tokyo 1996)[viide?].

Joonistanud karikatuure ajakirjale Pikker ja osalenud karikatuurivõistlustel.

EluluguRedigeeri

Riho Unt oli sündinud Harku-Ristis. Unt ise ütleb, et ta peab ends eestlaseks, kuid tema vanavanemad olid sakslased. Riho Undi vanemad olid mõlemad seotud põllumajandusega. Tema isa oli veterinaarkirurg ja ema tegeles kariloomadega. Esialgu soovis Unt arhitektuuri õppida pärast keskkooli, kuid matemaatika oli tema nõrk koht. Selle asemel valis ta sisekujunduse. Tallinna Akadeemias kohtus ta Kalju Kiviga ja Hardi Volmeriga. Nad tegid amatöör 16 mm live-action filme. Nad lihtsalt lollitasid, kuid nende filmid said tõeliselt populaarseks.

Riho Unt filmidestRedigeeri

Riho Unt ütleb, et filmitegemine on tal sees nagu mingi paha geen ning ka vabal ajal suudab ta ainult filmidest mõelda.

  • "Väga raske on praegu näiteks trammiga sõites uute trammide või tänaval jalutades mingi vaatamisväärsuse peale mõelda. Paar päeva tagasi nägin, kuidas auraval merel sõitis roheline laev, ja jällegi hakkasin ketrama peas filme, sest see oli nagu pildikene filmist „Surm Veneetsias”. Aga kui sul on mingi protsess või, ütleme, stsenaariumi kirjutamine pooleli, siis aju ise võtab selle uuesti ja uuesti üles, nii et ei jäägi ruumi ega aega hakata mingit uut lugu väljaspool filmi välja mõtlema."
  • "Animafilme lahatakse väga vähe ja need on niivõrd pinnapealsed tekstid, mis konstateerivad sünopsist, jutustavad selle ümber, aga animatsioonil, nagu ka igal teisel filmiliigil, on ju veel muusika, kujundus, karakterid, mille võiks lahti kirjutada."
  • "See on ainukene elu mõte. Või selline asi, mis täidab su vaba aja või logelemise. Filmitegemine on ainukene asi, mis mul tegelikult töö või mõtlemise poolest on, ma ei kujutagi teistmoodi ette. See on sees nagu mingi paha geen. See on üks kõige parem küsimus täna, hakkasin mõtlema, et tõesti: ma ei suuda muud teha, kui ka vabal ajal mõelda filmide peale."

HaridusRedigeeri

TöökäikRedigeeri

NäitusedRedigeeri

LavakujundusedRedigeeri

Kunstnik filmidesRedigeeri

FilmograafiaRedigeeri

Rahvusvahelised filmiprojektidRedigeeri

  • "Human Rights" – animafilm, pühendatud ÜRO inimõiguste päevale, 20 riigi animaatorite ühisfilm, stsenarist, režissöör ja kunstnik (1988)
  • "Animated Self-portraits" – animafilm, stsenarist, režissöör ja kunstnik (1989)
  • "Urpo & Turpo" – animafilm, stsenarist ja režissöör (1996)
  • "Maagiline orhidee" – pilootfilm, režissöör ja kunstnik (1998)

RaamatudRedigeeri

TunnustusRedigeeri

ViitedRedigeeri

RIHO UNT: „FILMITEGEMINE ON AINUKE ELU MÕTE”