Ava peamenüü

Rein Lauks

Eesti karikaturist ja teatrikunstnik

Rein Lauks (18. oktoober 1945 Kursi küla, Tartumaa10. mai 2019) oli eesti karikaturist ja teatrikunstnik.

Õppis Puurmani Keskkoolis, mille lõpetas 1965. aastal, edasi läks õppima Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi, mille lõpetas 1975 nahkehistöö erialal. 1975–1982 aastatel oli ajakirja Pikker kunstiline toimetaja, 1982–1995 Nukuteatri peakunstnik ja 1999–2005 butafoor-dekoraator. Samuti töötanud kunstnikuna Soomes ja Saksamaal. Illustreerinud mitmeid ajakirju, raamatuid ja õpikuid, kujundanud plakateid, avaldanud karikatuure ja osalenud mitmete riikide kunstinäitustel.

1985. aastal sai Kunstnikupreemia[1]. Eesti Ajakirjanike Liidu (1978–1991), Eesti Teatriliidu (1985–2006) ja Lavastuskunstnike Liidu liige (1993–2006).

Sisukord

Illustreerinud ja kujundanud raamatudRedigeeri

KarikatuurinäitusedRedigeeri

  • 1976 – Karikatuurinäitus "Meist ja meie linnast" (Tallinn)

TunnustusedRedigeeri

Nukuteatri lavakujundusedRedigeeri

  • 1981 – Vladislav Koržets – "Näärid 1981–1982"
  • 1982 – Y. Kokko ja J. Sanga – "Pessi ja Illuusia"
  • 1982 – Harri Jõgisalu "Näärisõit"
  • 1983 – Ellen Niit – A. Kreem "Krõlliga ja Krõllita"
  • 1983 – René Pillot "Meie majas"
  • 1983 – Mario Kivistik "Tänavatund"
  • 1983 – Ilmar Trull "Imeline imik ehk Kaksteist puuda näpusoola"
  • 1983 – Leelo Tungal "Krants kuuse all"
  • 1984 – M. Gindin, V. Sinakevitš "Nagu kass ja koer"
  • 1984 – Priit Pedajas "Priidu viiul" (eesti muinasjuttude motiividel)
  • 1984 – W. Shakespeare "Romeo ja Julia" (1984, Vaasa nukuteatris 1983)
  • 1985 – Rein Agur "Olgu jääv meile päike"
  • 1985 – Eno Raud “Lühilugusid”
  • 1985 – Tõnu Raadik "Aisopose vitsad"
  • 1985 – "Saare Kuldne muinasjutt" (Magdeburgi nukuteatris)
  • 1986 – Tõnu Raadik “Elame veel”
  • 1986 – Mario Kivistik “Vusserdused kooliteel”
  • 1986 – Friedebert Tuglas "Toome helbed"
  • 1986 – M. Joalaid ja R. Räni “Vepsa muinasjutud”
  • 1987 – Mihkel Tiks "Mägramäng"
  • 1987 – V. Maslov “Liplaplane Kuitskäplane Kriu”
  • 1987 – G. Landau "Lumehelbekese kool"
  • 1988 – V. Petrov "Lumemuinasjutt"
  • 1988 – A. Ehin "Kalevipoja lood"
  • 1989 – M. Martinaitis "Tuhapart"
  • 1990 – August Kitzbergi ainetel “Punga Mart ja Uba-Kaarel”
  • 1991 – Jaroslav Vodrazek “Kureke ja Hernetont”
  • 1991 – V. Pospíšilová “Printsess ja kaja”
  • 1991 – R. Kangro “Hunt ja seitse kitsetalle”
  • 1991 – Leelo Tungal “Jõulud Petlemmas”
  • 1992 – August Kitzberg “Udumäe kuningas”
  • 1992 – Andrus Kivirähk "Vanamehed seitsmendalt"
  • 1992 – J. Kallak "Jõuluvaimud"
  • 1992 – "Depneri Sinine sabata rebane" (Karhula Töölisteatris)
  • 1993 – A. Liives "Pauka ja teised loomad" (eesti rahvamuinasjutu ja A. Laabuse "Pauka" ainetel).
  • 1993 – Hendrik Toompere ja Heino Seljamaa kahekesi kuues osas (H. Paukši "Eeslike" järgi).
  • 1993 – S. Maršak “Kaksteist kuud”
  • 1994 – L. Carroll "Alice imedemaal"
  • 1994 – J. Malik “Hüpik-Hopik”
  • 1995 – Faustike (J. W. Goethe värsstragöödia "Faust" järgi).
  • 1995 – Andrus Kivirähk "Rikka õelusel pole piiri"
  • 1995 – J. Saar "Tühjade susside saladus"
  • 1997 – Leelo Tungal “Luiged, mu vennad” (H. Chr Anderseni “Metsluiged” ainetel).
  • 1998 – H. Rand “Trollipere talveuni ehk Ettevaatust, Jõul!”
  • 1999 – Helle Laas “Vepsa muinasjutud laual”
  • 2001 – Marja-Liisa Mikkola “Anni Manni”
  • 2001 – D. Wood “Babe”

ViitedRedigeeri

  1. "Kunstnikuauhind". Eesti Teatriliit.

VälislingidRedigeeri