Mati Kütt

Eesti filmirežissöör

Mati Kütt (sündinud 5. aprillil 1947 Tallinnas) on eesti animafilmide režissöör, karikaturist ja maalikunstnik.

Aastatel 1962–1963 õppis Kütt Viljandis Juhan Muksi stuudios maalimist, kuhu sattus oma kunstiõpetaja Vello Liivi suunamisel. Õppis Viljandi I kaheksaklassilises ja C. R. Jakobsoni nimelises Viljandi 1. Keskkoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Noorukina innustus mudellennundusest ja sportvõimlemisest. Aastatel 19651968 õppis Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonnas soojusenergeetikat. Pärast sõjaväge proovis astuda Kunstiinstituuti, kuid ebaõnnestunult.[1]

Animaatoriks sai ta 1974. aastal Tallinnfilmis Rein Raamatu väljakuulutatud konkursil osalemise järel. Tallinnfilmis töötas ta animaatorina koos Rein Raamatu, Priit Pärna, Avo Paistiku, Rein Tammiku, Ando Keskküla, Heiki Ernitsa ja teistega. 19741994 ja 1994–1995 stuudios Eesti Joonisfilm. 1995. aastast on vabakutseline kunstnik. 20012002 töötas ta Ameerika Ühendriikide Colorado osariigi pealinnas Denveris Rocky Mountaini Kunsti- ja Disainikolledžis eksperimentaalanimatsiooni õppejõuna.[1]

Looming

muuda

Karikatuurini jõudis ta läbi multifilmi. Esimesed karikatuurid ilmusid tal 1974. aastal ajakirjas Pikker ning ajalehes Sirp ja Vasar. Tema teoseid on trükitud kogumikes, mis on ilmunud eesti, leedu, vene, soome, saksa, prantsuse, itaalia, inglise ja muudes keeltes.[1]

Alates 1980. aastast on ta loonud õlipastelle, ühendades neis karikatuuri ja maali, näiteks rõhutades groteskset süžeed maalilise kujutusviisi kaudu ("Üks jutt" (1984), "Ökoloogi eine" (1985), "Virtuoos" (1985)).

1985. aastast on Kütt Eesti Kinoliidu liige.

1999. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

Filmid

muuda
  • "Labürint" Kunstnik kraapis nõelaga positiivlindile ligikaudu 6000 kaadrit, koloreeris ja filmis need ning tulemuseks oli võimas sürrealistlik film.
  • "Põrandaalune" "Põrandaaluse" võtted toimusid suures osas väljaspool stuudiote paviljone, vabas looduses ja loomulikus interjööris. Selles filmis pole kasutatud ei nukke ega joonistatud tegelasi. Filmis mängib Estonia teatri baleriin Eve Andre. Film on valminud piksillatsioonitehnikas ja tegemist on animeeritud koreograafiaga lamades. Lihtsamalt seletades: filmis baleriin tantsib murul või kivisillutisel lamades. Teda filmitakse aga ülevalt. Animafilmiks loetakse teatavasti sellist teost, kus toimuv on filmitud kaaderhaaval. Seega iga vajaliku kaadri saamiseks muudetakse õige pisut tantsijatari jalgade või käte asendit ning tehakse järjekordne plõks. Kõige tulemusena näeme baleriini filmis tantsivat nagu päris. "Põrandaaluses" toimivad paralleelselt kaks liini: kõigile tuntud väike, st inimeste maailm ja suur maailm. Mis see viimane tegelikult on, püüab Kütt ka ise filmi tehes pisutki selgusele jõuda.[3]
  • "Nööbi odüsseia" “Nööbi odüsseia” on film tõdemusest, et püksinööbist ei saa kunagi frakinööpi. Tegevustik toetub HomeroseOdüsseiale”. Peategelaseks on mõtlev nööp, keda vabaduskihk ajab seiklema. Nööp esindab voluntaristide käsitlust vabadusest, kus vabadus oleneb vaid tahtja tahtest. Vormilt on teos valdavalt lamenukktehnikas, kus on kasutatud ära ready-made kunstivõtteid ja kitši atribuutikat.[4]
  • "Une instituut" "Une instituut" on atmosfääriline teos, nauditav eelkõige visuaalselt, sürrealism ulatab siin käe fotograafilisele realismile, seepiakarvaliseks keeratud taustad on eriti somnambuulsed. Õnnestunult on kokku sobitatud reaalset ja animeeritut, ahhaa-efekte tekitatakse eri suurusega tegelaste ja esemetega mängides.[5]

Tunnustus (filmid)

muuda
  • 1981 – "Monument" (üks novell joonisfilmist "1+1+1" koos Heiki Ernitsa ja Valter Uusbergiga)
  • 1988 – lühinukufilm "Animeeritud autoportreed", esietendus 1989 Annecy festivalil (Prantsusmaa)
  • 1989 – "Labürint"
  • 1990 – eksperimentaalfilmi auhind Cinanima rahvusvahelisel animatsioonifilmi festivalil, (Espinho, Portugal) eriauhind Tampere rahvusvahelisel lühifilmifestivalil
  • 1992 – "Sprott võtmas päikest"
  • 1993 – žürii diplom rahvusvahelisel lühifilmifestivalil, Clermont-Ferrand, Prantsusmaa
  • 1995 – "Plekkmäe Liidi"
  • 1995 – Saksamaa Keskkonnaministeeriumi auhind 38. Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaal- ja animafilmide festivalil, Saksamaa
  • 1996 – žürii eriauhind Oslo rahvusvahelisel animafilmifestivalil, Montecantini panga auhind Terme filmifestivalil Itaalias
  • 1997 – "Põrandaalune", žürii auhind Pärnu Animatsioonifilmi Festivalil
  • 1998 – I auhind A-kategoorias Ottawa rahvusvahelisel animafilmifestivalil, Kanada, parima animatsioonifilmi auhind 41. Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaal- ja animafilmide festivalil, Saksamaa
  • 1998 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (nukufilm "Põrandaalune")
  • 1999 – Suure Vankri auhind
  • 2000 – "Underground"
  • 2002 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (animafilmi auhind: "Nööbi odüsseia")
  • 2003 – Eesti animatsioonifilmi festival New Yorgis 13.–23. novembril, Theater Pioneer, Kunsti Arendamise Fondi eriauhind rahvusvahelisel animafilmifestivalil KROK, Ukraina parima kujunduse auhind 4. rahvusvahelisel animafilmifestivalil Fantoche, Baden, Šveits
  • 2003 – stipendium "Ela ja sära"
  • 2006 – "Une instituut" parima animafilmi preemia 18. Riia Rahvusvahelisel Filmifestivalil „Arsenals“, žürii diplom Leipzigi rahvusvahelisel filmifestivalil, Grand Prix Riia rahvusvahelisel animafilmifestivalil „Bimini“, ANOBA 2007 laureaat Helsingi filmifestivalil „Animatricks"
  • 2006 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (aasta parim animafilm "Une Instituut")
  • 2007 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia (koos Heiki Ernitsa, Kaspar Jancise, Janno Põldma, Priit Pärna, Olga Marchenko, Ülo Pikkovi ja Priit Tenderiga; parim animafilm "Must lagi")
  • 2007 – luulekassett "Must lagi"
  • 2007 – lühilugu "Substantia Stellaris"
  • 2010 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti aastapreemia (filmi "Taevalaul" eest)
  • 2010 – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta filmi auhind ("Taevalaul" (produtsent Arvo Nuut))
  • 2020 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia (arthouse'i lipu kõrgel hoidmise eest meie animafilmis)

Karikatuurilooming

muuda

Näitused

muuda

Tunnustus

muuda
  • 1978 – Balti karikatuurinäituse diplom ja medal (Vilnius, Leedu)
  • 1978 – Balti karikatuurinäituse auhind (Riia, Läti)
  • 1979 – Eesti NSV Ajakirjanike Liidu auhind ja diplom karikatuurinäituselt "Mis siin naerda on?" (Tallinn, Eesti)
  • 1980 – rahvusvahelise spordikarikatuuride näitus "Võitjate üle ei naerda!" plakatikonkursi auhind (Tallinn, Eesti)
  • 1981 – spordikarikatuuride näituse "Ancona-81" hõbemedal (Ancona, Itaalia)
  • 1981 – rahvusvahelise karikatuurinäituse hõbemedal (Berliin, Saksamaa)
  • 1981 – rahvusvahelise karikatuurinäituse eriauhind (Tokio, Jaapan)
  • 1983 – spordikarikatuuride näituse "Ancona-83" hõbemedal (Ancona, Itaalia)
  • 1983 – rahvusvahelise karikatuurinäituse eriauhind (Marostica, Itaalia)

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 "Õnnitleme Mati Kütti 75. juubeli puhul! | Eesti Kunstnike Liit". www.eaa.ee. Vaadatud 19. aprillil 2023.
  2. "PÖFF". 2017.poff.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. aprill 2023. Vaadatud 19. aprillil 2023.
  3. Teinemaa, Sulev (13.08.1996). "Tehtud, teoksil: MATI KÜTT". Eesti Päevaleht. Vaadatud 19. aprillil 2023.
  4. "Nööbi odüsseia (2002) - Eesti filmi andmebaas". www.efis.ee. Vaadatud 19. aprillil 2023.
  5. "Mati Kütt toob vaataja ette une sünni anatoomia". Uudised. 22. aprill 2006. Vaadatud 19. aprillil 2023.

Välislingid

muuda