Mati Kütt

Eesti filmirežissöör

Mati Kütt (sündinud 5. aprillil 1947 Tallinnas) on eesti animafilmide režissöör, karikaturist ja maalikunstnik.

Aastatel 1962–1963 õppis Kütt Viljandis Juhan Muksi stuudios maalimist, kuhu sattus oma kunstiõpetaja Vello Liivi suunamisel. Õppis Viljandi I kaheksaklassilises ja C. R. Jakobsoni nimelises Viljandi 1. Keskkoolis, mille lõpetas 1965. aastal. Noorukina innustus mudellennundusest ja sportvõimlemisest. Aastatel 19651968 õppis ta Tallinna Polütehnilise Instituudi energeetikateaduskonnas soojusenergeetikat. Pärast sõjaväge proovis astuda Kunstiinstituuti, kuid ebaõnnestunult.

Animaatoriks sai ta 1974. aastal Tallinnfilmis Rein Raamatu väljakuulutatud konkursil osalemise järel. Tallinnfilmis töötas ta animaatorina koos Rein Raamatu, Priit Pärna, Avo Paistiku, Rein Tammiku, Ando Keskküla, Heiki Ernitsa ja teistega. 19741994 ja 19941995 stuudios Eesti Joonisfilm. 1995. aastast on ta vabakutseline kunstnik. Karikatuuri tuli ta läbi multifilmi. Esimesed karikatuurid ilmusid tal 1974. aastal ajakirjas Pikker ning ajalehes Sirp ja Vasar. Tema teoseid on trükitud kogumikes, mis on ilmunud eesti, leedu, vene, soome, saksa, prantsuse, itaalia, inglise ja muudes keeltes.

Alates 1980. aastast on ta loonud õlipastelle, ühendades neis karikatuuri ja maali, näiteks rõhutades groteskset süžeed maalilise kujutusviisi kaudu ("Üks jutt" (1984), "Ökoloogi eine" (1985), "Virtuoos" (1985)).

20012002 töötas ta Ameerika Ühendriikide Colorado osariigi pealinnas Denveris Rocky Mountaini Kunsti- ja Disainikolledžis eksperimentaalanimatsiooni õppejõuna.

1985. aastast on Kütt Eesti Kinoliidu liige.

1999. aastast Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Maalikunstnike Liidu liige.

FilmiloomingRedigeeri

Mati Kütt on väsimatu eksperimenteerija. Iga uue filmiga püüab ta teist teed mööda käia ja luua midagi ennenägematut.

"Labürint"Redigeeri

"Labürindi" puhul kraapis ta nõelaga positiivlindile ligikaudu 6000 kaadrit, koloreeris need ja võttis üles ning tulemuseks oli võimas sürrealistlik film.

"Sprott võtmas päikest"Redigeeri

  Pikemalt artiklis Sprott võtmas päikest

"Sprott võtmas päikest" on saksakeelne veealune animaooper.

"Põrandaalune"Redigeeri

"Põrandaaluse" võtted toimusid suures osas väljaspool stuudiote paviljone, vabas looduses ja loomulikus interjööris. Selles filmis pole kasutatud ei nukke ega joonistatud tegelasi. Filmis mängib hoopis Estonia teatri baleriin Eve Andre. Film on valminud piksillatsioonitehnikas ja tegemist on animeeritud koreograafiaga lamades. Lihtsamalt seletades: filmis baleriin tantsib murul või kivisillutisel lamades. Teda filmitakse aga ülevalt. Animafilmiks loetakse teatavasti sellist teost, kus toimuv on üles võetud kaadrihaaval. Seega iga vajaliku kaadri saamiseks muudetakse õige pisut tantsijatari jalgade või käte asendit ning tehakse järjekordne plõks. Kõige tulemusena näeme baleriini filmis tantsivat nagu päris. "Põrandaaluses" toimivad paralleelselt kaks liini: kõigile tuntud väike, st inimeste maailm ja suur maailm. Mis see viimane tegelikult on, püüab Kütt ka ise filmi tehes pisutki selgusele jõuda.

"Nööbi odüsseia"Redigeeri

  Pikemalt artiklis Nööbi odüsseia

“Nööbi odüsseia” on film tõdemusest, et püksinööbist ei saa kunagi frakinööpi. Tegevustik toetub HomeroseOdüsseiale”. Peategelaseks on mõtlev nööp, keda vabaduskihk ajab seiklema. Nööp esindab voluntaristide käsitlust vabadusest, kus vabadus oleneb vaid tahtja tahtest. Vormilt on teos valdavalt lamenukktehnikas, kus on kasutatud ära ready-made kunstivõtteid ja kitši atribuutikat.

"Une instituut"Redigeeri

"Une instituut" on atmosfääriline teos, nauditav eelkõige visuaalselt, sürrealism ulatab siin käe fotograafilisele realismile, seepiakarvaliseks keeratud taustad on eriti somnambuulsed. Õnnestunult on kokku sobitatud reaalset ja animeeritut, ahhaa-efekte tekitatakse eri suurusega tegelaste ja esemetega mängides.

Tunnustus (filmid)Redigeeri

  • 1981 – "Monument" (üks novell joonisfilmist "1+1+1" koos Heiki Ernitsa ja Valter Uusbergiga)
  • 1988 – Lühinukufilm "Animeeritud autoportreed", esietendus 1989 Annecy festivalil (Prantsusmaa)
  • 1989 – "Labürint"
  • 1990 – Eksperimentaalfilmi auhind Cinanima rahvusvahelisel animatsioonifilmi festivalil, (Espinho, Portugal) eriauhind Tampere rahvusvahelisel lühifilmifestivalil

KarikatuuriloomingRedigeeri

NäitusedRedigeeri

Tunnustus (karikatuur)Redigeeri

  • 1978 – Balti karikatuurinäituse diplom ja medal (Vilnius, Leedu)
  • 1978 – Balti karikatuurinäituse auhind (Riia, Läti)
  • 1979 – Eesti NSV Ajakirjanike Liidu auhind ja diplom karikatuurinäituselt "Mis siin naerda on?" (Tallinn, Eesti)
  • 1980 – rahvusvahelise spordikarikatuuride näitus "Võitjate üle ei naerda!" plakatikonkursi auhind (Tallinn, Eesti)
  • 1981 – spordikarikatuuride näituse "Ancona-81" hõbemedal (Ancona, Itaalia)
  • 1981 – rahvusvahelise karikatuurinäituse hõbemedal (Berliin, Saksamaa)
  • 1981 – rahvusvahelise karikatuurinäituse eriauhind (Tokio, Jaapan)
  • 1983 – spordikarikatuuride näituse "Ancona-83" hõbemedal (Ancona, Itaalia)
  • 1983 – rahvusvahelise karikatuurinäituse eriauhind (Marostica, Itaalia)

VälislingidRedigeeri