Elle Tikerpäe (30. november 1935 Tallinn7. märts 1999) oli eesti tarbegraafik ja karikaturist.

Elukäik muuda

Elle Tikerpäe isa oli raamatupidaja, ema õmbles tellimusel tikanditega rõivaid, patju, seinapilte ning lambikupleid. 1955. aastal lõpetas ta Tallinna õpetajate instituudi joonistamise õpetaja kutsega. Võttis eratunde Gustav Mootse juures, käis Kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel, Kultuuriülikooli karikatuuriringis ning Villu Tootsi kirjakoolis.[1]

1957–1967 töötas ETKVL Kaubandusliku Inventari tehases tehnikuna ning 1967–1971 oli eksperimentaalkombinaati Bit kunstiline toimetaja. 197-1991 samas mittekoosseisuline kunstnik. Samal ajal oli ka neli aastat Kunstnike Liidu tarbegraafika sektori sekretär.[1]

Looming muuda

Elle Tikerpäe looming koosneb karikatuuridest, postkaartidest, illustratsioonidest ning eksliibristest.[1] Karikatuuride joonistamist alustas 1967. aastal. Neid avaldati ajakirjades Pikker, Freie Welt, Täheke, Nõukogude Naine jne. Sageli ilmus neid ka ajalehes Sirp ja Vasar. 1980. aastal ilmus Elle Tikerpäe karikatuurikogumik "Päevakoerakutsikad". ETKVL-is töötades joonistas ajalehe- ja televisioonireklaame, postkaarte kirjastusele Eesti Raamat ning miniplakateid Vabariiklikule Sanitaarharidusmajale.

Eksperimentaalkombinaadis Bit töötades joonistas ta alates 1968. aastast õnnitluskaarte, kutseid, reklaamlehti, buklette, brošüüre, menüüsid jms. Üks pidevaid tellijaid oli Riiklik Meditsiiniraamatukogu. Illustreerinud ajakirju Täheke, Nõukogude Naine ja Pioneer.

Näitused muuda

  • 1976 – karikatuurinäitus "Meist ja meie linnast" (Tallinn)
  • 1977 – karikatuurinäitus "Mis siin naerda on?" (Tallinn) lisaks Kaja Saare ja Elle Tikerpäe personaalnäitused[2]
  • 1981 – karikatuurinäitus "Mis siin naerda on?" (Tallinn)

Trükised ja kujundused muuda

Tunnustus muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Omakäeline elulugu. Eesti Kunstimuuseumi arhiivkogu EKMA.136.13.9/126
  2. 2,0 2,1 "MIS SIIN NAERDA ON?". Sirp ja Vasar. 5. august 1977.
  3. Kodumaa nr 31, 5. august 1981 "Naljanäitus"
  4. Pikker 1991 nr 17/18 – Raha ja pangandus