Anu Raud
Anu Raud (sündinud 10. mail 1943 Moskvas) on eesti tekstiilikunstnik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2016)[1], Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor.
| Anu Raud | |
|---|---|
 Anu Raud 2014. aasta Arvamusfestivalil | |
| Sündinud |
10. mai 1943 Moskva |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Eesti Riiklik Kunstiinstituut |
| Tegevusala | tekstiilikunstnik |
ElukäikRedigeeri
Lõpetas 1961. aastal Tallinna 22. keskkooli, kus tollal olid õpetajateks Toomas Lepiksaar ning Kaljo Põllu. Astus järgmisel aastal Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1967. Aastatel 1967–1970 oli Anu Raud tegev Uku kunstnikuna. Aastatel 1970–1972 oli Anu Raud TA Ajaloo Instituudi kunstiajaloo sektori aspirant; 1972–1995 Eesti Kunstiakadeemia vanemõpetaja, dotsent; 1994–2001 Viljandi Kultuurikolledži professor, talukujunduse ja rahvusliku käsitöö kateedri juhataja; 2001–2006 Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti õppetooli professor, alates 2009 emeriitprofessor.[2]
Ta on Heimtali koduloomuuseumi hooldaja.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks kunsti alal valiti ta 2016. aastal. Ta kuulub akadeemias humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.
Mark Soosaar on teinud temast dokumentaalfilmi “Anu Raud – elumustrid” (2002).
LoomingRedigeeri
Anu Raud on üks omanäolisemaid loojaid eesti kunstis. Kogu oma teadliku elu jooksul on ta süvenenud meie rahvakunstipärandisse. Sealt leitut on ta terviklikult mõtestanud oma tegevuses õpetaja, vaibakunstniku, kirjaniku, muuseumilooja ja talupidajana. Erilise tähendusega on Anu Raua vaibalooming, kust võib leida kõik meile olulised püsiväärtused. Loodus, kodu ja rahvakunst on tema loomingu tuumikuks.[2]
Oma esimese vaiba "Mets" valmistas ta peatselt pärast Kunstiinstituudi lõpetamist.[3] Ukus töötades kuulsid tema tööpiirkonda saared. Eriti tihedaks kujunesid sidemed Kihnuga, kus kunstnik elas sisse rahvakunsti maailma.[3] Loodus, kodu ja rahvakunst on tema loomingu tuumikuks. Neist kolmest jutustab ka Anu Raua üks tuntumaid vaipu "Kodutuled" (1979), mille eest ta pälvis Kristjan Raua nimelise preemia.[3] Anu Raua looming on näiteks ka Viljandi Jaani kiriku tellimusel valminud "Teerist".[3]
Õppejõuna on Anu Raud olnud osaline Eesti tekstiilikunstnike järelkasvu koolitamisel alates aastast 1972 kuni tänaseni, olles juhendanud nii Eesti Kunsti-akadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kui ka Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengite rahvakunsti praktikaid. Teda võib pidada terve põlvkonna esivanemate pärandit austavate tekstiilikunstnike innustajaks ja juhendajaks. 1991. aastal Anu Raua poolt isatallu asutatud tekstiilesemete muuseumitoast on kasvanud välja Heimtali koduloomuuseum, mille ta kinkis 100. sünnipäevaks Eesti Rahva Muuseumile.[2]
IsikunäitusedRedigeeri
- 2013 "Eesti asi", Tallinna Kunstihoone ja Tallinna Jaani kirik
- 2014–2015 "Lõpik", Rannarahva Muuseum ja Viimsi Püha Jaakobi kirik
- 2018 "Isamaastikud", Eesti Rahva Muuseum
- 2018–2019 "Issaristike", Tallinna Jaani kirik
Tööd kogudesRedigeeri
- Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
- Eesti Rahva Muuseum
- Eesti Ajaloomuuseum
- Uue Kunsti Muuseum
- Kuninganna Elizabeth II kunstikogu, Suurbritannia
TunnustusRedigeeri
- 1979 Kristjan Raua preemia (vaip "Kodutuled")
- 1981 Eesti NSV teeneline kunstnik
- 1994 Eesti Taassünni auhind
- 1995 Kristjan Raua preemia (rahvakunsti edendaja ja propageerija: isikunäitus Adamson-Ericu muuseumis)
- 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk[4]
- 1999 Pärandihoidja (esimene isikuauhind silmapaistva tegevuse eest rahvuslike käsitöötraditsioonide hoidmisel ja väärtustamisel)
- 2000 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (rahvakunstile tänapäevase vormi leidmine)
- 2001 Rukkiräägu kultuuriauhind
- 2001 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (rahvakunstile tänapäevase vormi leidmine)
- 2006 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia (vaibakunstnik ja õpetaja, Heimtali koduloomuuseumi ja Kääriku talu perenaine – rahvakunsti väärtustamise, alalhoidmise ja edasikandmise eest)
- 2008 aasta tekstiilikunstnik[5]
- 2012 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
- 2013 Rahvusmõtte auhind
- 2013 TriikRaud
- 2014 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
- 2019 Aastate naine
IsiklikkuRedigeeri
Tema ema oli tõlkija Valda Raud, isa oli kirjanik Mart Raud, vend on tõlkija Annus Raud ja poolvend oli kirjanik Eno Raud.
ViitedRedigeeri
- ↑ "Teaduste Akadeemia valis kolm uut liiget" ERR Novaator, 7. detsember 2016
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti Teaduste Akadeemia aastaraamat. Faktid ja arvud XXIV (51) 2018. Tallinn, 2019, lk 62
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Maire Toom, Anu Raud annab edasi esivanemate elutunnet, Hommikuleht, 23.12.1994
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 3101
- ↑ Aasta tekstiilipreemiad. Eesti Tekstiilikunsnike Liidu veebisait.
VälislingidRedigeeri
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Anu Raud |
- Anu Raud kudus oma mure "Mereriiki" Sakala 7. veebruar 2004
- Aime Jõgi Tartu Jaani kirik korjab Anu Raua vaibaloomingut Sakala 5. aprill 2006
- Anu Raud – vaipade looja ja hoidja Äripäev 11. detsember 2006
- Kääriku käsitöötalu Postimees 23. veebruar 2008
- Tanel Veenre. Anu Raud – kunstitudengite maavanaema EPL.ee, 27. juuni 2009
- Marju Raabe Vainupea kirikut ehib gobelään «Armuaeg» Eesti Kirik 23. november 2011
- Rein Raudvere Anu Raud: Suured vallad ei too maale õnne Maaleht 29. november 2012
- Laupa kooli vaip rändas Tallinna näitusele Järva Teataja 19. veebruar 2013
- Liina Raudvassar. Vaibaks oma rahva lugu Eesti Kirik 20. veebruar 2013
- "Jutusaade" Intervjuu Margit Kilumetsale Vikerraadios 24. veebruaril 2013
- Helen Adamson Anu Raua lihtsad, kuid mõjuvad märgid Sirp 22. märts 2013
- Maarja Undusk Anu Raud ja tema elutervik Sirp 22. märts 2013
- Liina Raudvassar Tekstiilikunstnik Anu Raud sai akadeemikuks Eesti Kirik 4. jaanuar 2017
- Sirje Semm EELK meediapreemia pälvib Anu Raud Eesti Kirik 17. mai 2017