Anu Raud

Anu Raud (sündinud 10. mail 1943 Moskvas) on eesti tekstiilikunstnik, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2016), Viljandi kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud ning emeriitprofessor.

Anu Raud
Anu Raud 2014. aasta Arvamusfestivalil
Sündinud	10. mai 1943 Moskva
Rahvus	eestlane
Haridus	Eesti Riiklik Kunstiinstituut
Tegevusala	tekstiilikunstnik, õppejõud
Tuntud teoseid	"Kodutuled" (1979) "Laulupeole 150" (2019) "Tartu rahu 100" (2020)
Tunnustus	Loend...
Sugulased	Valda Raud (ema), Mart Raud (isa), Annus Raud (vend), Eno Raud (poolvend)

Elukäik

Lõpetas 1961. aastal Tallinna 22. keskkooli, kus tollal õpetasid Toomas Lepiksaar ja Kaljo Põllu. Astus järgmisel aastal Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas 1967. aastal tekstiilidisaini erialal.

Aastatel 1967–1970 oli Anu Raud rahvakunstimeistrite koondise "Uku" kunstnik. Aastatel 1970–1972 oli ta TA ajaloo instituudi kunstiajaloo sektori aspirant; 1972–1995 Eesti Kunstiakadeemia vanemõpetaja, dotsent; 1994–2001 Viljandi Kultuurikolledži professor, talukujunduse ja rahvusliku käsitöö eriala alusepanija, kateedri juhataja; 2001–2006 Eesti Kunstiakadeemia rahvakunsti õppetooli professor, alates 2009 emeriitprofessor.

Ta on Heimtali koduloomuuseumi arendaja ja hooldaja.

Anu Raud valiti 2016. aastal Eesti Teaduste Akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonna akadeemikuks.

Mark Soosaar on teinud temast dokumentaalfilmi "Anu Raud – elumustrid" (2002). 2021. aastal tuli välja režissöör Erle Veberi film "Pärand. Anu Raud".

Looming

Anu Raud on üks omanäolisemaid loojaid eesti kunstis. Kogu oma teadliku elu jooksul on ta süvenenud oma rahva kunstipärandisse. Sealt leitut on ta terviklikult mõtestanud oma tegevuses õpetaja, vaibakunstniku, kirjaniku, muuseumilooja ja talupidajana. Erilise tähendusega on Anu Raua vaibalooming, kust võib leida kõik eesti kultuurile olulised püsiväärtused.

Oma esimese vaiba "Mets" tegi ta valmis peatselt pärast kunstiinstituudi lõpetamist. "Ukus" töötades kuulusid tema tööpiirkonda saared. Eriti tihedaks kujunesid sidemed Kihnuga, kus kunstnik elas sisse rahvakunsti maailma. Loodus, kodu ja rahvakunst on tema loomingu tuumikuks. Neist kolmest jutustab ka Anu Raua üks tuntumaid vaipu "Kodutuled" (1979), mille eest pälvis ta Kristjan Raua nimelise preemia. Anu Raua looming on näiteks ka Viljandi Jaani kiriku tellimusel valminud vaip "Teerist".

Õppejõuna on Anu Raud olnud osaline Eesti tekstiilikunstnike järelkasvu koolitamisel 1972. aastast kuni tänaseni, olles juhendanud nii Eesti Kunstiakadeemia, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia kui ka Tartu Kõrgema Kunstikooli üliõpilaste rahvakunstipraktikaid. Teda võib pidada terve põlvkonna esivanemate pärandit austavate tekstiilikunstnike innustajaks ja juhendajaks.

1991. aastal asutas Anu Raud isatallu tekstiilesemete muuseumitoa. Sellest välja kasvanud Heimtali koduloomuuseumi kinkis ta Eesti Rahva Muuseumi  100. sünnipäeva puhul muuseumile.

Viimased isikunäitused

• 2013 "Eesti asi", Tallinna Kunstihoone ja Tallinna Jaani kirik
• 2013–2014 isikunäitus, Vana-Võromaa galerii
• 2014–2015 "Lõpik", Viimsi Rannarahva Muuseum ja Viimsi Püha Jaakobi kirik
• 2016 "Vabadus", Toompea lossi kunstisaal
• 2018 "Isamaastikud", Eesti Rahva Muuseum
• 2018–2019 "Issaristike", Tallinna Jaani kirik
• 2020 "Tähisvaibad", Tallinna Jaani kirik
• 2022–2023 "Kuue ruuduga aken", Valga Muuseum (visuaalne järg samanimelisele raamatule)

Teoseid kogudes

• Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
• Eesti Rahva Muuseum
• Eesti Ajaloomuuseum
• Uue Kunsti Muuseum
• Kuninganna Elizabeth II kunstikogu, Suurbritannia

Tunnustus

• 1979 Kristjan Raua preemia (vaip "Kodutuled")
• 1981 Eesti NSV teeneline kunstnik
• 1994 Eesti Taassünni auhind
• 1995 Kristjan Raua preemia (rahvakunsti edendaja ja propageerija: isikunäitus Adamson-Ericu muuseumis)
• 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk
• 1999 Pärandihoidja (esimene isikuauhind silmapaistva tegevuse eest rahvuslike käsitöötraditsioonide hoidmisel ja väärtustamisel)
• 2000 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (rahvakunstile tänapäevase vormi leidmine)
• 2001 Rukkiräägu kultuuriauhind
• 2001 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (rahvakunstile tänapäevase vormi leidmine)
• 2006 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia (vaibakunstnik ja õpetaja, Heimtali koduloomuuseumi ja Kääriku talu perenaine – rahvakunsti väärtustamise, alalhoidmise ja edasikandmise eest)
• 2008 aasta tekstiilikunstnik
• 2012 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
• 2013 Rahvusmõtte auhind
• 2013 TriikRaud
• 2014 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
• 2019 Aastate naine (väljaandja Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon)
• 2022 Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia (koos Tuuli Tubin McGinleyga; säästliku ja alalhoidliku elustiili populariseerimise ning püksipaikamise konkursi ja näituse korraldamise eest)

Isiklikku

Tema ema oli tõlkija Valda Raud, isa kirjanik Mart Raud, vend tõlkija Annus Raud ja poolvend kirjanik Eno Raud.

Välislingid

• Anu Raud kudus oma mure "Mereriiki" Sakala, 7. veebruar 2004
• Aime Jõgi. Tartu Jaani kirik korjab Anu Raua vaibaloomingut Sakala, 5. aprill 2006
• Anu Raud – vaipade looja ja hoidja Äripäev, 11. detsember 2006
• Kääriku käsitöötalu Postimees, 23. veebruar 2008
• Tanel Veenre. Anu Raud – kunstitudengite maavanaema EPL.ee, 27. juuni 2009
• Marju Raabe. Vainupea kirikut ehib gobelään «Armuaeg» Eesti Kirik, 23. november 2011
• Rein Raudvere Anu Raud: Suured vallad ei too maale õnne Maaleht, 29. november 2012
• Laupa kooli vaip rändas Tallinna näitusele Järva Teataja, 19. veebruar 2013
• Liina Raudvassar. Vaibaks oma rahva lugu Eesti Kirik, 20. veebruar 2013
• "Jutusaade" Intervjuu Margit Kilumetsale Vikerraadios, 24. veebruar 2013
• Helen Adamson. Anu Raua lihtsad, kuid mõjuvad märgid Sirp, 22. märts 2013
• Maarja Undusk. Anu Raud ja tema elutervik Sirp, 22. märts 2013
• Liina Raudvassar. Tekstiilikunstnik Anu Raud sai akadeemikuks Eesti Kirik, 4. jaanuar 2017
• Sirje Semm. EELK meediapreemia pälvib Anu Raud Eesti Kirik, 17. mai 2017