Vikipeedia

Jüri Reinvere

Eesti helilooja

Jüri Reinvere (sündinud 2. detsembril 1971[1] Tallinnas) on eesti helilooja ja esseist.

Ta on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. Kompositsiooniõpingud jätkusid aastatel 1990–1992 Varssavi Chopini-nimelises Muusikaakadeemias Zbigniew Rudzinski juures. 1994–2004 õppis ta Sibeliuse Akadeemias, mille lõpetas magistrikraadiga. Tema õpetajad Sibeliuse Akadeemias olid Erkki Jokinen, Veli-Matti Puumala ja Tapio Nevanlinna. Reinvere peab oma olulisteks õpetajateks ka Käbi Lareteid ja Ingmar Bergmani, kellega teda sidus õpinguaegadel pikk sõprus.

Jüri Reinvere looming on pälvinud kaalukat tunnustust. Reinvere teos "Loodekaar" võitis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias Rahvusvahelise Heliloojate Rostrumi 2000. aastal Amsterdamis[2] ja "Liivi itk" nimetati samal võistlusel 2006. aastal soovituslikuks muusikateoseks. Ooperi "Peer Gynt" eest pälvis Reinvere 2015. aastal Eesti Vabariigi Kultuuripreemia ning ta oli Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusik 2021. Reinvere tegevust publitsistina on tunnustatud Enn Soosaare esseistikapreemiaga ning 2023. aastal valis ajaleht Postimees ta aasta arvamusliidriks.

Reinvere teoseid on esitanud ja esiettekandes tutvustanud sellised orkestrid nagu Berliini Filharmoonikud, Baieri Raadio sümfooniaorkester, Clevelandi sümfooniaorkester, Gewandhaus-orkester, Bambergi sümfoonikud, NDR Elbphilharmonie sümfooniaorkester, Saksa Raadio Filharmooniaorkester, Eesti Festivaliorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Göteborgi sümfoonikud, Soome Raadio sümfooniaorkester jt. Ta on teinud koostööd selliste tippdirigentidega nagu Andris Nelsons, Franz Welser-Möst, Paavo Järvi, Pablo Heras-Casado, Pietari Inkinen, Justin Doyle, Juraj Valčuha, Robert Trevino jt.

2005. aastast elas Reinvere Berliinis[3], 2017. aastast on tema püsivaks elupaigaks Frankfurt[4].

Jüri Reinvere heliloomingust võib leida eri stiile esindavaid perioode. Ta on mitmetasandilise mõtlemisega looja, kirglik metastrukturalist. Oma heliteostes kasutab ta sageli endakirjutatud tekste, samuti on ta kirjutanud ise libretod kõigile oma ooperitele. Aastatel 2001–2003 tegi Reinvere Berliini Kunstide Akadeemias koostööd koreograaf Michaela Fünfhauseniga.

Alates 2012. aastast on Jüri Reinvere järjest rohkem liikunud ooperiloomingu ja suurte sümfooniliste teoste loomise poole. Helilooja arvukad suured sümfoonilised teosed käsitlevad ja mõtestavad sageli ühiskonnas toimuvaid muutusi.

20. aprillil 2012 esietendus Soome Rahvusooperis Jüri Reinvere ooper "Puhastus".[5] Norra Rahvusooperi tellimusena loodud "Peer Gynt" valmis ja tuli Norra Rahvusooperis esiettekandele 2014. aastal. Nii "Puhastus" kui "Peer Gynt" pälvisid elavat vastukaja ja meediakajastust. 2019. aastal järgnes ooperi "Minona" esiettekanne Regensburgi teatris, kes oli ka teose tellija. "Minona" on kirjutatud seoses Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäevaga. Ooperi süžee põhineb Beethoveni oletatava tütre Minona lool, kes suure osa oma elust elas Eestis. Teos pälvis Saksamaal suurt tähelepanu, kui Beethoveni juubeliaasta üks originaalsemaid uudisteoseid.

Reinvere on loonud ka rohkesti kammerteoseid, mida on esitatud festivalidel Euroopas, Ameerikas, Jaapanis ja Iisraelis.

Jüri Reinvere on avaldanud publitsistikat ajalehes Postimees ja Saksa suurimas päevalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung ning teinud kaastööd ka mitmele soome väljaandele. Reinvere esseistika käsitleb sageli selliseid teemasid, nagu välispoliitika, kultuuripoliitikat, kultuuride kokkupõrked ning majanduse ja kultuuri suhted. Ta on olnud autor ka Eesti ja Soome Raadios ning produtseerinud ja kirjutanud dokumentaalfilme, nagu "Äraoldud päevade summa. Eduard Tubin" (2005).

1996. aastast on Jüri Reinvere Eesti Heliloojate Liidu liige. 2022. aastal anti Jüri Reinverele Valgetähe III klassi teenetemärk.

Looming

muuda
  • Urvaste õhtud (klaverile, 1985)
  • Topeltkvartett soleeriva klaveriga (1994)
  • Loodekaar (kammeransamblile, 1998)
  • Liivale kirjutatud (sümfooniaorkestrile, 2001)
  • Liivi itk (radiofooniline teos, 2003)
  • Vastaskallas (raadio-ooper, 2001-2004)
  • Luft-Wasser-Erde-Feuer-Luft (muusika Michaela Fünfhauseni tantsu-performance'ile "Die gefierdete Schlange", 2003)
  • a.e.g. (omaloodud teksti põhjal; flöödile ja elektroonikale, 2005)
  • Frost at Midnight (Kesköökülm) (omaloodud teksti põhjal; kammerkoorile ja bassflöödile)
  • Requiem (omaloodud teksti põhjal; sooloflöödile, lugejale helilindilt ja neljale meeshäälele, 2009)
  • The Empire of May (omaloodud teksti põhjal; kammeransamblile, 2010)
  • Neli kvartetti (keelpillikvartett, lugeja fonogrammilt, I "Keskhaigla" 2010-2011, II Piazza di Santo Spirito 2010-2011, III "let" 2016)
  • Puhastus (Puhdistus) (ooper Sofi Oksaneni romaani "Puhastus" ainetel, esiettekanne Soome Rahvusooperis, 2012)
  • Norilsk. Taevased nartsissid (Norilsk, narsisseja) (sümfooniaorkestrile ja lugejale, 2012)
  • Peer Gynt (ooper, esiettekanne Norra Rahvusooperis, 2014)
  • Topeltkontsert kahele flöödile (kahele flöödile ja kammerorkestrile, esiettekanne Pärnu muusikafestivalil, 2016)
  • Through A Lens Darkly (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Göteborgi sümfoonikud, 2017-2018)
  • ... ja väsimus õnnest nad tantsima viis (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Eesti Festivaliorkester, 2018)
  • Mu isamaa. Mu õnn ja rõõm (segakoorile, metsosopranile ja sümfooniaorkestrile, loodud laulupeo 150. sünnipäevaks, 2019)
  • Enne kui Leviaatan ärkab (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, 2019)
  • Tšellosonaat (tšello, klaver, kirjutatud David Geringasele, 2019)
  • Tšellokontsert "Inter Lacrimas et Luctum" (tšellole ja suurele ansamblile, Kronbergi Akadeemia tellimusel, 2019)
  • Minona (ooper, esiettekanne Regensburgi teatris, 2019)
  • Die Vertreibung des Ismaels (Ismaeli väljaheitmine) (oratoorium segakoorile, solistidele ja keelpillidele, esiettekanne RIAS kammerkoor, 2019)
  • Vom Sterben der Sterne (Tähtede surmast) (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Baieri Raadio sümfooniaorkester, 2021)
  • Maria Anna, wach, im Nebenzimmer (Maria Anna, ärkvel, kõrvaltoas) (sümfooniaorkestrile, 2021)
  • Das innere Meer (Sisemeri) (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Saksa Raadio Filharmooniaorkester, 2021)
  • Auf dem verborgenen Weg (Varjulisel rajal) (segakoorile, 2022)
  • Schoß des ungeheuren Lichts (Ilmatu valguse süli) (sümfooniaorkestrile, 2022)
  • Narride laev (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Eesti Festivaliorkester, 2023)

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ Sissekanne Eesti Muusika Infokeskuse veebilehel
  2. ↑ "Elulugu Klassikaraadio veebilehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2011. Vaadatud 15. augustil 2010.
  3. ↑ "Ametlik koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. märts 2012. Vaadatud 17. mail 2011.
  4. ↑ Jüri Reinvere: muusika ei tohiks loobuda oma rõõmust, Muusika, 2. oktoober 2017.
  5. ↑ Soome rahvusooperis esietendus Reinvere ooper "Puhastus"
  6. ↑ Aasta muusik 2021 on helilooja Jüri Reinvere. ERR, 13. jaanuar 2022.

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Jüri_Reinvere&oldid=6687100"