Jüri Reinvere
Jüri Reinvere (sündinud 2. detsembril 1971[1] Tallinnas) on eesti helilooja.
Ta õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. Kompositsiooniõpingud jätkusid aastatel 1990–1992 Varssavi Chopini-nimelises Muusikaakadeemias Zbigniew Rudzinski juures. 1994–2004 õppis ta Sibeliuse Akadeemias, lõpetades viimase magistrikraadiga. Tema õpetajad Sibeliuse Akadeemias olid Erkki Jokinen, Veli-Matti Puumala ja Tapio Nevanlinna. Reinvere peab oma oluliseks õpetajaks ka Käbi Lareteid. Aastatel 2001–2003 tegi Reinvere Berliini Kunstide Akadeemias koostööd koreograaf Michaela Fünfhauseniga. 2005. aastast elas Reinvere Berliinis[2], 2017. aastast elab Frankfurdis[3].
Reinvere heliteostest võib leida palju erinevaid stiile, sageli kasutab ta varieerimis- ning vaatepunkti pideva muutmise võtet. Tema muusikas on palju mitmekihilisi faktuure, viiteid soome-ugri rahvaste muusikale, Madalmaade renessansi autoritele ning 16.–17. sajandi inglise heliloojatele omast kontrapunktitehnikat.
Meloodiaid loob ta tihti endakirjutatud tekstidele.
Tema teos "Loodekaar" võitis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias Rahvusvahelise Heliloojate Rostrumi 2000. aastal Amsterdamis[4] ja "Liivi itk" nimetati samal võistlusel 2006. aastal soovituslikuks muusikateoseks[2].
Reinvere on avaldanud ka publitsistikat eesti ja soome ajakirjanduses, sealhulgas aastaid Eesti ja Soome Raadios, produtseerinud ja kirjutanud dokumentaalfilme ning olnud raamatute tõlkija ja kaasautor. Sofi Oksanen on teda kirjeldanud kui "tõelist eesti päritoluga kosmopoliiti"[2]. 20. aprillil 2012 esietendus Soome Rahvusooperis Jüri Reinvere ooper "Puhastus".[5]
1996. aastast on ta Eesti Heliloojate Liidu liige.
LoomingRedigeeri
- Urvaste õhtud (klaverile, 1985)
- Topeltkvartett soleeriva klaveriga (1994)
- Winter Music (klaverile ja flöödile, 1995)
- Ristna (radiofoonia, 1996)
- The Estonian Independent (omaloodud teksti põhjal; klaverile ja lugejale, 1997)
- Loodekaar (kammeransamblile, 1998)
- Solo...vers la Sarabande Noire (klaverile, 1998)
- Liivi itk (raadiofoonia, 2003)
- Vastaskallas (raadio-ooper, 2001-2004)
- Luft-Wasser-Erde-Feuer-Luft (muusika Michaela Fünfhauseni tantsuperformance'ile "Die gefierdete Schlange", 2003)
- a.e.g. (omaloodud teksti põhjal; flöödile ja elektroonikale, 2005)
- Ecotone (omaloodud teksti põhjal; löökpillidele ja helilindile koos tekstiga videoekraanilt, 2007)
- Frost at Midnight (omaloodud teksti põhjal; kammerkoorile ja bassflöödile)
- Space Within (omaloodud teksti põhjal; kammeransamblile, 2009)
- Beneath the Burial Sky (omaloodud teksti põhjal; kammerkoorile, 2009)
- Requiem (omaloodud teksti põhjal; sooloflöödile, lugejale helilindilt ja neljale meeshäälele, 2009)
- The Empire of May (omaloodud teksti põhjal; kammeransamblile, 2010)
TunnustusRedigeeri
- 2000 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (võit rahvusvahelisel heliloojate rostrumil alla 30-aastaste heliloojate kategoorias)
- 2010 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (teos "Eesti reekviem")
- 2012 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (ooper „Puhastus“ Soome Rahvusooperis)
- 2015 Eesti Vabariigi kultuuripreemia (Norra Rahvusooperis esietendunud ooper "Peer Gynt")
- 2017 Enn Soosaare esseistikapreemia (esseed "Vabadus olla rumal" ja „Hirm kaotada rohkem, kui on juba kaotatud“ ja „Cosi fan tutte ehk Mis on õhtusöögiks?“ ja "Facebooki kiituseks“)
- 2017 Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (globaalse haardega heliloomingu eest)
- 2018 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (eesti kaasaegse muusika rikastamise eest orkestraalselt plastilise teosega „…ja väsimus õnnest nad tantsima viis“)
- 2019 Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia
- 2020 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (väljapaistev loominguaasta: ooper „Minona” ning arvukad orkestri- ja kammerteoste ettekanded)
- 2021 aasta muusik (muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures tihedat koostööd Eesti rahvusringhäälinguga)[6]
ViitedRedigeeri
- ↑ Sissekanne Eesti Muusika Infokeskuse veebilehel
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Ametlik koduleht
- ↑ Jüri Reinvere: muusika ei tohiks loobuda oma rõõmust, Muusika, 2. oktoober 2017
- ↑ "Elulugu Klassikaraadio veebilehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. september 2011. Vaadatud 15. augustil 2010.
- ↑ Soome rahvusooperis esietendus Reinvere ooper "Puhastus"
- ↑ Aasta muusik 2021 on helilooja Jüri Reinvere. ERR, 13. jaanuar 2022.
VälislingidRedigeeri
- Jüri Reinvere koduleht
- Liivasel Liivimaal saab puhata inimtühjal rannal, Äripäev, 12. september 2009
- Tui Hirv. Jüri Reinvere – Niguliste võlvide võlur. Sirp, 11. aprill 2008
- Helsingis oli Jüri Reinvere "Requiemi" esiettekanne ERR, 24. märts 2009
- Priit Kuusk. Reinvere "Requiem" Helsingis ja Münsteris. Sirp, 24. juuli 2009
- Ilmus helilooja Jüri Reinvere autoriplaat. ERR, 16. september 2009
- Priit Kuusk. Jüri Reinvere "Requiem" ilmus uuel autoriplaadil koos DVD-ga. ERR, 9. veebruar 2010
- Jüri Reinvere, Pandeemia lageraie, ERR, 16. juuni 2020