Ava peamenüü

Lembit Ulfsak

eesti näitleja ja lavastaja

Lembit Ulfsak (4. juuli 1947 Koeru22. märts 2017) oli eesti näitleja ja lavastaja, väljaspool Eestit tuntud peamiselt filminäitlejana.

Lembit Ulfsak
Lembit Ulfsak "Mandariinide" tegijad 2014-01 (cropped).jpg
"Mandariinide" osaline Lembit Ulfsak 6. jaanuaril 2014 välisministeeriumi kultuuripreemia kätteandmisel
Sünniaeg 4. juuli 1947
Sünnikoht Koeru
Surmaaeg 22. märts 2017 (69-aastaselt)
Surmakoht Tallinn
Amet näitleja
Tegev 1969 – 2015

Lembit Ulfsaki lapsepõlv möödus Räpinas, kus lõpetas ka 8. klassi.[1] 1966. aastal lõpetas ta Tallinna 7. Keskkooli. Aastail 19661970 õppis ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedris.

Lembit Ulfsak töötas peamiselt Noorsooteatris ja Draamateatris, aga ka Tallinnfilmis ning laulis aastail 1972-1973 ansamblis Amor Trio. Teatritöö kõrval on ta mänginud paljudes filmides, neist rahvusvaheliselt tuntumad on peaosad filmides "Legend Ulenspiegelist" (1976) ja Gruusia-Eesti koostööfilmis "Mandariinid" (2013), mis oli 2014. aastal Oscari määramise eel viie parima võõrkeelse filmi hulgas. Ulfsaki viimane ülesastumine teatrilaval oli etendusel "Lõputu kohvijoomine".

1. juunil 2019 avati Ulfsaki auks paigaldatud mälestuspink ta rannaäärse kodu lähedal Kakumäe poolsaare läänekaldal.[2]

TöökohadRedigeeri

FilmidRedigeeri

Ta on mänginud filmides nii Eestis kui ka mujal:

Lavastanud filmid

Mänginud telelavastustesRedigeeri

Mänginud seriaalidesRedigeeri

TeatrilavastusedRedigeeri

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa oli ametiühingutegelane Johan Ulfsak.

Lembit Ulfsak oli näitleja Juhan Ulfsaki, filmiajakirjaniku Maria Ulfsak-Šeripova ning tekstiilikunstnik Johanna Ulfsaki isa.

Ulfsak on olnud abielus balletitantsijaga ning neil oli poeg Juhan. 1980. aastal abiellus Ulfsak Eppiga ning neil on kaks tütart - Maria ja Johanna.

Ulfsak valmistas 1958-1959. aastatel Räpina Keskkooli 5. klassis oma tollase klassikaaslase Leonhard Lapiniga puust nugade-kahvlite hoidja.[18]

Ulfsak pidas enda positiivseks iseloomujooneks oma tegude eest vastutamist ning kõige vähem sallis, et on liiga närviline. Ta aktsepteeris hädavalesid. Oma lemmiktegevuseks pidas ta söögitegemist.[3]

2017. aasta 22. märtsil suri Ulfsak vähki.[19][20]

ViitedRedigeeri

  1. "Filminäitleja: Lembit Ulfsak". (ERR Videoarhiiv). 1986. ERR. Failitüüp: mxf. Vaadatud 12.06.2018.
  2. Kaldoja, Kerttu. "Kakumäel avati Lembit Ulfsaki auks nimeline mälestuspink". ERR, 1.06.2019. Vaadatud 2.06.2019.
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 "Lembit Ulfsak "Ukuarust": Aastaid kutsuti Elle Kulli Minnaks ja mind Aksliks". Eesti Ekspress, 29.03.2017.
  4. 4,0 4,1 "Lembit Ulfsaki biograafiline leksikon". Eesti filmi andmebaas.
  5. "Doktor Stockmann I jagu". Eesti Filmi Andmebaas.
  6. "Tulivesi (näitlejad". Eesti filmi andmebaas.
  7. "Mina olin siin". Forum Cinemas.
  8. "Üksik saar". Eesti filmi andmebaas.
  9. "Vigased pruudid". ERR Arhiiv.
  10. "Stsenarist Teet Kallas algavast hooajast". Postimees, 14.09.2012.
  11. Madis Järvekülg. "Rein Oja Lembit Ulfsakist: ta ei määrinud mett moka peale". ERR, 22.03.2017.
  12. "Tagasitulek isa juurde". Tallinna Linnateater, 2015.
  13. "Lõputu kohvijoomine". Eesti Draamateater.
  14. "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 368, 369
  15. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 5098
  16. "Eesti sajandi film on "Kevade"" ERR, 30. aprill 2012
  17. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19456
  18. Jaanika Jaanits. "Nugade-kahvlite hoidja – Lembit Ulfsaki ja Leonhard Lapini koolitöö". Eesti Rahva Muuseum, 25.02.2016.
  19. Kristi Helme. "Armastatud näitleja Lembit Ulfsaki ärasaatmine toimub kitsas pereringis". Delfi, 23.03.2017.
  20. Galina Užkova. "Вдова Лембита Ульфсака: мы прозевали его рак". Ekspress gazeta Online, 24.03.2017. Ekspress gazeta. Vene keel.

VälislingidRedigeeri