Arabella, mereröövli tütar (film)

film

''Arabella, mereröövli tütar" on Eesti film aastast 1982.

Arabella, mereröövli tütar
Arabella, mereröövli tütar
Arabella, mereröövli tütar (1982).jpg
Arabella, mereröövli tütar (1982)
Žanr Seiklusfilm
Režissöör Peeter Simm
Stsenarist Peeter Simm
Helilooja Jaanus Nõgisto
Peaosades Inga-Kai Puskar, Lembit Peterson, Urmas Kibuspuu
Produtsent Raimund Felt
Filmistuudio Tallinnfilm
Aasta 1982
Kestus 69 minutit
Riik NSV Liit
Keel Eesti
IMDb profiil

Oma teise pika mängufilmi (pärast ''Ideaalmaastikku") käsikirja kirjutas Peeter Simm Aino Perviku jutustuse ''Arabella, mereröövli tütar" põhjal. ,''Arabella, mereröövli tütar" ei ole Robert Louis Stevensoni ''Aarete saare" laadis romantiline seikluslugu. Muidugi on selles ka romantikat, kuid ennekõike on tegu mitmekihilise, isegi traagilise linateosega hea ja kurja heitlusest.

Sealjuures pole headus ja kurjus teineteisest müüriga eraldatud, nagu see enamasti lastefilmides on olnud. Nimitegelase enda lihane isa on julmade ja kurjade mereröövlite pealik. Kapten Taaniel Tina on kaval, salalik ja julm inimene. Selge, et ka oma tütart püüab ta kasvatada endasaranaseks – julmaks ja kurjaks. Nagu tõeline mereröövel, oskab Arabella relva käsitseda ja kakelda ning kõik mereröövlite laeval kardavad teda.

Kuid ükskord sattub laevale heasüdamlik rännumees Aadu. Just Aadu toob muutuse Arabella ellu ja õpetab tüdrukut vahet tegema hea ja kurja vahel. Ka mõistma, et elus pole võimsamat asja kui headus.

Peeter Simmi filmis on traditsioonilise lastefilmi jaoks tavatultki rafineeritust ja julmust. Kuid eks ole seda ka Astrid Lindgreni ''Röövlitütar Ronjas" ja isegi Hans Christian Anderseni ''Lumekuninganna" röövlitüdrukus. Lavastaja usaldab vaatajat ja usub, et ka laps tahab õppida vahet tegema hea ja halva vahel, mis elus pole hoopiski nii lihtne.

Samas on Simmi film mitmekihiline, sisaldades filosoofilist allteksti ja mõtteainet ka täiskasvanuile. Meie igapäevaelu vastuolude taustal on selles muinasloos hulgaliselt pidepunkte tänapäevaga.

FilmivõttedRedigeeri

Filmivõteteks renditi Hiiu kalurilt kalatraaler STB-7287 ,millest sai "Skorpion". Pärnus tehti laevale taglastus, mustad purjed ja piraadilipp. "Skorpioni" ümberehitusel jälgiti, et laev vastaks mereregistri nõuetele. Laev "Skorpion" purjetas võteteks Nõva randa. Võtted kestsid Nõval 30 päeva. Tallinnas kasutati  filmimiseks laeva "Verhojansk"( Koit ), mis seisis Paljassaare sadama juures. Purjelaeval "Vega" filmiti olulised objektid nagu kaubalaev "Matilda", sõjalaev "Loreida" ja Raudpatsi laev.

Lihtsamad kombineeritud võtted tehti Eestis. Mereröövlid jäämägede vahel filmiti külmhoones. Keerulisemad kombineeritud võtted tehti Krimmis, Odessas. Filmiti ühes Odessa basseinis, mis asus pargis. Selleks, et taustal avaneks puhas silmapiir, tuli pargist mõned kasvavad puud maha võtta. Osa võtteid tehti laevamakettidega basseinis - tulekahju laeval, plahvatus laeval, laevahukk, pooleksmurdunud aurik. Maketid saadi Tallinnast.

Filmis tegid trikke kaskadöörid.

OsadesRedigeeri

ViitedRedigeeri

Arabella, mereröövli tütar (1982) "filmivõtted" efis.ee

  1. Ekslikult "Georg Jansin", vrd https://www.ester.ee/record=b2881563*est