Keskea rõõmud
"Keskea rõõmud" on 1986. aastal valminud Tallinnfilmi mängufilm.
| Žanr |
draama teekonnafilm komöödia |
|---|---|
| Režissöör | Lembit Ulfsak |
| Stsenarist |
Valentin Kuik Andrei Dmitrijev |
| Operaator | Nikolai Šarubin |
| Helilooja | Tõnu Aare |
| Peaosades |
Tõnu Kark Maria Klenskaja Kaie Mihkelson Ülle Kaljuste |
| Toimetaja | Tiina Lokk |
| Filmistuudio | Tallinnfilm |
| Aasta | 1986 |
| Esilinastus | 6. juuni 1987 |
| Kestus | 72 minutit |
| Riik | Nõukogude Liit (Eesti) |
| Keel | eesti |
| IMDb profiil | |
| Filmiveebi sissekanne | |
Algselt pidi filmi režissööriks saama Valentin Kuik, kuid tema haigestumise tõttu võttis filmi tegemise üle Lembit Ulfsak. Kuik oli tahtnud filmi lavastada kui psühholoogilist draamat, mis süüvib inimsuhete keerulistesse valdkondadesse. Ulfsaki lavastajakäe all aga omandas film rohkem komöödiale iseloomulikke jooni.[1]
Süžee
muudaKaks abielupaari ja üks vallaline naine sõidavad kahe autoga Tallinnast Lõuna-Eestisse imearsti ja sensitiivi Nigula juurde. Filmi peategelased on jõudnud keskikka ja lähenevad juba 40. eluaastale, kuid sisemist rahuldustunnet pole neil kellelgi. Paljud unistused ja soovid ei ole täide läinud, nad tunnetavad häirivalt tänapäeva elu pidetust ja pinnapealsust. Reisil puutuvad nad kokku erinevate inimestega. Vaatajate ees avanevad erinevad tüüpkarakterid nende elukäsitluse ja tõekspidamiste kaudu.
Osatäitjad
muuda- Tõnu Kark – Tõnu Loorits
- Maria Klenskaja – Pille Loorits
- Kaie Mihkelson – Helena
- Ülle Kaljuste – Silva Raud
- Lembit Ulfsak – Hubert Raud
- Arvo Kukumägi – traktorist Jüri
- Aire Johanson – Jüri naine
- Hendrik Toompere juunior – üliõpilane Ott
- Ene Järvis – Helena sõbranna
- Heino Mandri – onu Raul
- Leida Sibul – Silva ema
- Enn Kraam – RAI inspektor
- Vello Janson – RAI inspektor
- Paul Laasik – leitnant Kaseorg
- Väino Laes – mees kaubamajas
- Alice Talvik – Daufa omanik
- Merle Talvik – müüjanna kaubamajas
- Roman Baskin – Tõnu klient
- Tõnu Kattai – restorani töötaja
Filmi retseptsioon
muudaEesti vaatajaskond võttis filmi hästi vastu. Filmikriitikud olid mõnevõrra reserveeritumad. Tõnu Karro kirjutas muuhulgas: "Väga on tunda, et Ulfsak on tahtnud oma filmiga vaatajale meeldida." (Tõnu Karro. "Tundeline teekond läbi suvise Eestimaa", Sirp ja Vasar, 19. juuni 1987). Samuti heideti filmile ette karakterite lahtikirjutamatust. Kõik retsensendid aga mainisid näitlejate head ansamblimängu.[1]