Aino Pervik

eesti lastekirjanik

Aino Pervik (1961. aastast kodanikunimi Aino Raud; sündinud 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija.

Elulugu

muuda

Aino Pervik sündis velskri peres. 1939–1946 õppis ta Järvakandi valla algkoolis ja mittetäielikus keskkoolis, seejärel Tallinna Õpetajate Seminaris ning Tallinna Õpetajate Instituudis. 1948–1950 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis (tollase numeratsiooni järgi Tallinna 8. Keskkool).[1]

Aastail 1950–1955 tudeeris ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte erialal.[2]

1955–1960 töötas ta Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana.[2] 1960–1964 oli ta Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetaja, seejärel 1967. aastani mittekoosseisuline toimetaja. 1967. aastast on ta vabakutseline kirjanik.[1]

Looming

muuda

Tänapäeval on Aino Pervik tuntud eelkõige lastekirjanikuna ning mitu ta teost kuulub eesti lastekirjanduse klassikasse. Tema teoseid on tõlgitud inglise, saksa, vene, tšehhi, soome, itaalia, jaapani jpt keeltesse.[3]

Ta on ka avaldanud ka täiskasvanutele mõeldud romaane ja luulet, mis on jätnud kirjanduslukku selge jälje. Nii tõi kirjandusloolane Pärt Lias viieköitelises "Eesti kirjanduse ajaloos" tema "Kaetud lauad" (1979) näitena eesti olmeromaani žanri tuumikust[4], 1979. aasta olmekirjanduse buumi esindajate seas nimetab sama romaani ka kriitik Rein Veidemann.[5] "Eesti entsüklopeedia" kirjeldust mööda on Pervik kirjutanud "elamuslikke, isikupärase kujundikeelega laste- ja noorsooraamatuid, müstilisust sisaldavaid luuletusi ja novelle, tõsieluromaane ning kirjanduskriitikat".[2]

Kirjandusse jõudis ta kriitikuna 1950. aastate lõpul, retsensioone on ta pidevalt avaldanud ka hiljem. Samuti on ta kirjutanud artikleid ja ülevaateid lastekirjandusest ning publitsistikat sotsiaalteemadel.[1]

Lasteraamatuid

muuda
  • "Kersti sõber Miina" (1961)
  • "Väikesed vigurijutud" (1972)
  • "Umbluu" (1980, 2008)
  • "Arabella, mereröövli tütar" (1982, 2000, 2008)
  • "Sookoll ja sisalik" (1986, 2004)
  • "Keeruline lugu"
  • "Kunksmoor" (1973)
  • "Kunksmoor ja kapten Trumm" (1975)
  • "Kunksmoor" (ja "Kunksmoor ja kapten Trumm") (1986, 2001, 2005, 2011, 2014)
  • "Kallis härra Q" (1992, 2004)
  • "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" (1999, 2008)
  • "Maailm Karvase ja Sulelisega" (2000)
  • Sari "Paula elu" (2001–2008)
  • "Draakonid võõrsil" (2002)
  • "Mammutilaps ajab tuult taga" (2002)
  • "Paula päästab Kassiopeiat" (2003)
  • "Dixi ja Xixi" (2005)
  • Sari "Tirilinna lood" (2009–2011)
  • "Presidendilood" (2008)
  • "Ühes väikeses veidras linnas" (2009)
  • "Kollasel autopõrnikal läheb hästi" (2009)
  • "Kaarist on kasu" (esmatrükk 1972, kordusrükk 2010)
  • "Kirjatähtede keerukas elu" (2012)
  • "Klabautermanni mure" (2012)
  • "Rändav kassiemme" (2012)
  • "Väike valge pilvelammas, kes läks läbi vikerkaare" (2013)
  • "Jänes keedab suppi" (2013)
  • "Roosaliisa prillid" (2014)
  • "Sinivant läheb lasteaeda" (2014)
  • "Härra Tee ja Proua Kohv" (2014)
  • "Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid" (2015)
  • "Tähenärija ja Kriksadull" (2015)
  • "Hädaoru kuningas" (2016)
  • "NummiPealt ja mujalt" (2018)

Romaanid

muuda
  • "Kaetud lauad" (1979)
  • "Kiikujad väravakaartel" (1989)
  • "Üks hele valge tuvi" (1995)

Jutustus

muuda
  • "Matlena teekond" (2010)

Novellikogud

muuda
  • "Impulss" (1982)
  • "Tulesõitjad" (1988)

Luulekogud

muuda
  • "Umimetsades" (1977)
  • "Kiljub ning kumiseb" (1982)
  • "Kellavalaja" (1985)
  • "Puusseastuja" (1991)

Tõlked

muuda

Aino Pervik on eesti keelde tõlkinud ungari kirjandust:

Teoste alusel valminud filmid

muuda

Liikmesus

muuda

Tunnustus

muuda

Isiklikku

muuda

Tema onu oli haridustegelane ja kirjandusteadlane Villem Alttoa.

Tema abikaasa oli kirjanik Eno Raud.[2] Nende lapsed on Rein Raud[2], Piret Raud ja Mihkel Raud.

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Hilve Rebane. "Pervik, Aino". // Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn 1995. Lk 407–408
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Eesti entsüklopeedia, 14. kd. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 2000, lk 367
  3. Eesti Lastekirjanduse Keskus
  4. "Eesti kirjanduse ajalugu" kd V/2, Tallinn: Eesti Raamat, 1991 lk 145
  5. Rein Veidemann "Olmekirjanduse olemusest, tähendusest ja toimest" – Rmt: "Olla kriitik... Tekste aastaist 1975–1985" Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 108; esmatrükk: Keel ja Kirjandus 3/1980. lk 129–134
  6. Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda