Villem Alttoa (kuni 1934 Villem Alto; 31. oktoober 1898 Karepa, Maria vald, Haljala kihelkond, Virumaa3. juuni 1975 Tartu) oli eesti õpetaja, haridustegelane ja kirjandusteadlane.

Oli 1917. aastal Vene sõjaväkke mobiliseerituna Esimeses maailmasõjas, langes 1917. aastal Muhumaal Saksa sõjavangi, oli aastatel 1918-1920 interneerituna Prantsusmaal.

1924–1929 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1931. aastal kaitses ta filosoofiamagistri kraadi väitekirjaga "J. W. Goethe eesti keeles" (arvestati 1946. aastal filoloogiakandidaadina), 1961 filoloogiadoktori kraadi väitekirjaga August Kitzbergist.

1937–1940 oli ta Haridusministeeriumi kooliosakonna juhataja ja ajakirja Eesti Kool toimetaja. Teise Nõukogude okupatsiooni ajal 1940–1941 oli ta Hariduse Rahvakomissariaadi kooliosakonna juhataja, mistõttu oli ta teise Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1942 vahistatuna Keskvanglas.

Aastatel 1945–1975 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli väliskirjanduse õppejõud (1946 dotsent, 1963 professor).

TeoseidRedigeeri

MonograafiadRedigeeri

ArtikleidRedigeeri

TunnustusedRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema poeg on kunstiajaloolane Kaur Alttoa ja õetütar on kirjanik Aino Pervik.

PersonaaliaRedigeeri

VälislingidRedigeeri