Kaur Alttoa

Eesti kunstiteadlane ja arhitektuuriloolane

Kaur Alttoa (sündinud 14. septembril 1947 Tartus) on eesti kunstiajaloolane ja kultuuriloolane.

Kaur Alttoa on peamiselt uurinud Eesti keskaegset arhitektuuri, nii linnuseid kui ka sakraalhooneid. 1995. aastal valmis tal magistritöö Lõuna-Eesti keskaegsete tellisehitiste teemal. Ta on juhatanud arheoloogilisi väljakaevamisi Viljandi ordulinnuses, Narva linnuses, Vastseliina piiskopilinnuses ja mujal.

HaridusRedigeeri

Kaur Alttoa lõpetas 1966. aastal Tartu 1. Keskkooli (tema klassijuhataja oli Eesti NSV teeneline õpetaja Liidia Tanimäe, legendaarne füüsikaõpetaja hüüdnimega Lambda[1]).[2] Pärast keskkooli lõpetamist astus ta samal aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonda ja lõpetas selle 1972. aastal kunstiajaloolasena, kaitstes diplomitöö "Vastseliina linnus".[3][4] 1995. aasta märtsis kaitses ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas väitekirjaga "Lõuna-Eesti arhitektuur 15. saj. – 16. saj. I poolel" teadusmagistri (Magister artium) kraadi kunstiajaloos.

TöökäikRedigeeri

Aastatel 1971–1990 töötas Kaur Alttoa Eesti Ehitusmälestiste Tartu filiaalis teadurina, 1975–1980 ühtlasi Tallinnas Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi vanemõpetajana.

1977. aastal asus Kaur Alttoa tööle Tartu Riiklikus Ülikoolis. Alates 1980. aastate lõpust on ta olnud Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppejõud (1988–1992 ajaloo osakonna vanemõpetaja ja 1992. aastast lektor). Aastatel 2005–2007 oli ta Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli hoidja.

Ta on olnud ka Tartus asunud Anton Starkopfi muuseumi juhataja.[3]

Ta oli ka rahvusvahelise linnusteuuringuid publitseeriva sarja "Castella Maris Baltici" üks toimetajaid.

1968–1972 oli ta Tartu kunstirühmituse Visarid liige kui teoreetik ja tõlkija.

Aastal 1980 kirjutas Kaur Alttoa alla 40 kirjale.

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema isa on kirjandusteadlane Villem Alttoa (sünninimega Wilhelm Alto) ja kooliõpetaja Aino Alttoa (neiupõlvenimega Aino Liit[7]). Tema abikaasa on konservaator Eve Alttoa.

PublikatsiooneRedigeeri

RaamatuidRedigeeri

KäsikirjuRedigeeri

  • 1969 – "Eesti kunsti üldnäitused 1906–1918". Auhinnatöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. 122 lk
  • 1972 – "Vastseliina linnus". Diplomitöö. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
  • 1995 – "Lõuna-Eesti arhitektuur 15. saj.–16. saj. I poolel". Magistritöö. Tartu: Tartu Ülikool. 206 lk

ViitedRedigeeri

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "ut" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "etbl" ei kasutata eelnevas tekstis.

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.