Haljand Udam

Haljand Udam (8. mai 1936 Rakvere17. detsember 2005 Viterbo, Itaalia) oli eesti orientalist ja esseist.

EluluguRedigeeri

Ta lõpetas 1954. aastal Rakvere 1. Keskkooli ja 1959. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia erialal.[1] Ta õppis 1963–1964 Taškendi ülikoolis ja 1967–1971 Moskva Orientalistikainstituudis pärsia keelt ja kultuuri ning kaitses 1971. aastal kandidaaditöö islami müstilisest suunast sufismist.

Töötas muuhulgas ka Eesti Entsüklopeediakirjastuses, toimetades nii ühiskonnateadusi kui ka väliskirjandust. Ta oli Wellesto liige.

Haljand Udam tõlkis hindi, urdu, usbeki, tadžiki, pärsia ja araabia keelest, rääkis ka olulisemaid lääne keeli. Tema tõlked on pärsia – Umar Hajjami, Rudaki, Saadi värsid, Ali Safi "Inimlikud imetabasused" – ja araabia kultuuriruumi klassikast: "Mulla Nasreddin" ja Ibn Tufaili "Elav ärganu poeg". Ta on tõlkinud eesti keelde ka koraani.

TeoseidRedigeeri

RaamatudRedigeeri

ArtikleidRedigeeri

  • "Sajandid annavad hinnangu". Horisont 12/ 1980. Lk 32–36

TunnustusRedigeeri

IsiklikkuRedigeeri

Tema abikaasa oli prantsuse keele õpetaja ja jaapani keele tõlkija Ülle Udam. Nad abiellusid 1970. aastal.

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Looming, 2006, nr 2 (Haljand Udami erinumber: lk 256–267 tema tõlgitud katkendid Koraanist Toomas Haugi järelmärkusega; lk 268–276 Artur Laast, "Haljand Udami kirju Kirgiisiasse; lk 277–284 tema tõlge vene keelest: Eduard Limonov, "Mõtete valitsejad"; lk 285–290 tema artikkel "Limonov, viimane "rahvusvaheline idioot"")

VälislingidRedigeeri