Ava peamenüü

EluRedigeeri

Ta lõpetas 1959 Tartu ülikooli geoloogina[1], õppis 1963–64 Taškendi ülikoolis ja 1967–71 Moskva Orientalistikainstituudis pärsia keelt ja kultuuri ning kaitses 1971 kandidaaditöö islami spiritualistlikust suunast sufismist. Töötas ka Eesti Entsüklopeediakirjastuses, toimetades nii ühiskonnateadusi kui ka väliskirjandust. Filoloogiateaduste kandidaat. Ta oli Wellesto liige.

Haljand Udam tõlkis hindi, urdu, usbeki, tadžiki, pärsia ja araabia keelest, rääkis ka olulisemaid lääne keeli. Tema tõlked pärsia – Umar Hajjami, Rudaki, Saadi värsid, Ali Safi "Inimlikud imetabasused" – ja araabia kultuuriruumi klassikast: "Mulla Nasreddin" ja Ibn Tufaili "Elav ärganu poeg". Ta on tõlkinud eesti keelde ka Koraani.

IsiklikkuRedigeeri

Haljand Udam oli prantsuse keele õpetaja ja jaapani keele tõlkija Ülle Udami abikaasa. Nad abiellusid 1970. aastal.

TunnustusedRedigeeri

ArtiklidRedigeeri

  • "Sajandid annavad hinnangu" - Horisont 12/1980, lk 32-36.

RaamatudRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Diplomitöö: Kštuti ja Rivati jõe basseini geoloogiast ja epitermaalsest maagistumisest. Tartu, 1959. – http://archive.is/Aegy

KirjandusRedigeeri

  • Looming, 2006, nr. 2 (Haljand Udami erinumber: lk. 256–267 tema tõlgitud katkendid Koraanist Toomas Haugi järelmärkusega; lk. 268–276 Artur Laast, "Haljand Udami kirju Kirgiisiasse; lk. 277–284 tema tõlge vene keelest: Eduard Limonov, "Mõtete valitsejad"; lk. 285–290 tema artikkel "Limonov, viimane "rahvusvaheline idioot"")

VälislingidRedigeeri