Müstika on mitmetes usundites ja filosoofias esinev taotlus saavutada kogemuslik ühendus Jumala või kõrgema/sügavama reaalsusega. Müstikaks nimetatakse ka uskumust, et selline ühendus on võimalik ja soovitav. Ehkki sellise ühenduse olemust on raske mõistusega mõista ja sõnadega kirjeldada, peavad müstikaga tegelejad (müstikud) võimalikuks selle sihipärast saavutamist vaimse enesearendamise ja meeleseisundi muutmise teel või üleloomulike jõudude abiga. Taotletud seisundi (valgustatuse, ekstaasi, pühaduse, ilmutuse vms) saavutamiseks praktiseerivad müstikud mitmeid tehnikaid ja meetodeid nagu askees, palvetamine, meditatsioon, rituaalid jt. Paljud müstikud arvavad, et Jumalat või kõrgemat reaalsust ei saa mõistusega mõista ega sõnadega kirjeldada. Seepärast kasutavad nad oma kogemuste ja uskumuste kirjeldamiseks sümbolite keelt ja tähtsustavad müstilist kogemust ennast enam kui selle kirjeldusi.

Liber Divinorum Operum

Filosoofilise tähenduse kõrval on müstika religioonis samastumine jumaluse või Jumalaga (kristluses – samastumine Jeesusega).

Rahvakeeles nimetatakse müstikaks ka ebausku ja salaõpetusi (esoteerikat).

Müstika eri traditsioonides

muuda

Katoliku teoloogias on müstikale pühendatud omaette osa (müstiline teoloogia), milles müstilisi kogemusi seletatakse Jumala armust lähtuvatena ja püütakse neid analüüsida ja süstematiseerida, samas tunnistades, et need pole mõistusega täielikult haaratavad. India-tiibeti traditsioonis paigutub müstika alla tantra. Islami müstilist traditsiooni nimetatakse sufismiks. Mitmete traditsioonide müstikast laenatud osi sünteesivad ja tõlgendavad omamoodi New Age'i vaimsed juhid (Osho jt).

Tuntud müstikuid

muuda

Vaata ka

muuda

Kirjandus

muuda
  • "Töid kristliku müstika alalt". EELK Usuteaduse Inst-i Toimetised III.Tln.1989
  • Eduard Tennmann "Ekstaas ja müstika". Tallinn, Kuldsulg 1995. (esmatrükk Tartu : Noor-Eesti, 1936)