Ilmar Raag

Ilmar Raag (sündinud 21. mail 1968 Kuressaares) on eesti esseist, filmistsenarist ja -režissöör.

Ta on olnud Eesti Televisiooni peadirektor (2002–2005), Vabariigi Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. On osalenud tõlgina kaitseväe missioonidel ÜRO rahuvalve vägede koosseisus Kesk-Aafrika Vabariigis (2014) ja Malis (2016)(2021-2022).

Tema tuntumate filmide sekka kuuluvad "Klass", "Eestlanna Pariisis", "Kertu", "Ma ei tule tagasi" ja "Erik Kivisüda"

Elulugu Redigeeri

Tema isa oli maadlustreener ja kunstnik ning ema töötas tervishoiu valdkonnas.

Raag on lõpetanud Kuressaare 2. Keskkooli ja õppinud aastatel 1986–1997 Tartu Riiklikus Ülikoolis kunstiajalugu. Esimese kursuse järel võeti ta kaheks aastaks Nõukogude armeesse, kus teenis aastail 1987–1989. Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1997. aastal, olles end vahepeal täiendanud Pariisi ülikoolides VIII Saint Denis ja III La Sorbonne Nouvelle. Seejärel omandas ta magistrikraadi televisiooni ja filmitootmise ning stsenaristika alal USA-s Ohio Ülikoolis. Ta on Eesti Üliõpilaste Seltsi liige.

Ta on töötanud Eesti päevalehtede Rahva Hääl ja Eesti Päevaleht Pariisi korrespondendi, Eesti Televisiooni filmiuudiste saate "Ffriik" (1996–1998) ja "Ffriigiteataja" (1998–1999) ning Kuku Raadio saate "Raadio Ffriik" saatejuhina.^[viide?] Oli pool aastat praktikal Los Angeleses New Regency ja Phoenix Pictures arendusüksustes, kus hindas filmistsenaariume. Pärast Eestisse naasmist töötas Eesti Televisiooni hankeosakonna juhina ja seejärel programmijuhina. Aastatel 2002–2005 oli ta Eesti Televisiooni peadirektor.

Raag on töötanud Vabariigi Valitsuse kommunikatsioonibüroos strateegilise kommunikatsiooni nõunikuna, kus tegeles kriisiolukordade kommunikatsioonivõimekuse arendamisega. Ta lahkus ametist 2016. aastal, et suunduda kaitseväe missioonile ÜRO rahuvalve vägede koosseisus Malisse.^[1] Ta on reservohvitser ja Kaitseliidu liige. Ta oli Kaitseliidu Toompea malevkonna pealik 2017-2021.

Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis Eesti avalik-õiguslike institutsioonide kursust. Tallinna Ülikoolis on ta lugenud stsenaariumikirjutamise ja meediakriitika kursust. Ta valiti Tartu Ülikoolis vabade kunstide professoriks õppeaastal 2018/2019.^[2]

On koostanud ka fotonäitusi, sealhulgas Malis missioonil tehtud piltidest ja Eesti kirurgide tööst Etioopias.^[3]

Ilmar Raag on ajakirja "Edasi" põhiautor. Sama kirjastuse alt avaldas ta ka esseede kogumiku "Kuidas hullud said prohvetiteks." (2021)

Venemaa täiemahulise agressiooni järel Ukrainasse, osales Ilmar Raag mitme abiorganisatsiooni töös ja viibis korduvalt Ukraina sõjatsoovis.

Film Redigeeri

Tema esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud "Tappev Tartu", mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud.^[4]

Ta oli filmi "Karu süda" üks arendusprodutsente, kuid lahkus projektist.

Ameerika Filmiakadeemias 23. juunil 2005 lõpetatud Hartley-Merrilli stsenaariumivõistlusel pälvis Raag oma täispika stsenaariumi "Veel üks croissant" eest 3. auhinna. Konkursil osales ligi 2000 käsikirja. Raag kirjutas suhtedraama kahest Pariisis elavast üle keskea naisest, kellest üks tahab surra ja teine keeldub seda lubamast. Pärast korduvaid ümberkirjutusi valmis selle stsenaariumi motiividel film "Eestlanna Pariisis".^[5]