Tartu Pauluse kirik

kirik Tartu linnas

Tartu Pauluse kirik on juugendstiilis ehitatud kivikirik Tartu linnas, milles tegutseb EELK Tartu Pauluse kogudus.

Tartu Pauluse kirik
Üldandmed
Asukoht Tartu
Stiil juugendstiil
Liigitus sakraalhoone
Ehituse algus 1915
Ehituse lõpp 1919
Sissepühitsemine 14. oktoober 1917
Avamine 1917
Aadress Riia tänav 27, Tartu
Koordinaadid 58° 22′ 19″ N, 26° 42′ 56″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt Eliel Saarinen

Kiriku arhitekt oli Eliel Saarinen. Kirik ehitati aastatel 1915–1919 ja pühitseti 1. oktoobril / 14. oktoobril 1917. Kirik põles 25. augustil 1944, ehitati osaliselt taas üles ja pühitseti 3. juulil 1966. Põhjalikult renoveeriti kirik aastatel 20082015 ja pühitseti 12. septembril 2015.

Iseloomustus muuda

 
Tartu Pauluse kirik öösel

Tartu Pauluse kirik on juugendstiilis ehitatud monumentaalne ristkülikukujulise põhiplaaniga graniidist soklil asetsev tellistest kirikuhoone, mis esindab eelkõige Soome rahvusromantilist stiili.

Tänavalt tagasiastuva ehitise vasakul poolel paiknev tiibhoone rajati pärast kiriku valmimist ning see ei vasta enam päris täpselt Saarineni esialgsele projektile. Parempoolne tiibehitis jäi aga sõja tõttu sootuks ehitamata.

Kiriku murdkelpkatus on ajastule iseloomulikult. Kiriku põhimahu keskteljel paikneva sihvaka torni allosa kummaski ääres paiknevad hulknurksed kaarjalt väljasopistuvad ärklid, mis aitavad ühtlasi rõhku tõmmata kiriku kesksel kohal paiknevale betoonist valatud ümarkaarjale portaalile. Tornikiiver on püramiidne ja kaetud lakitud vaskplekiga.

Kirikuhoone lõpus paikneb lai apsiid. Transepti ehk ristlöövi välisnurkades ja pikihoone torni kõrvalises läänepoolses osas asuvad abiruumid.

Pauluse kirik on üks väheseid tänapäevani säilinud Eliel Saarineni Soome-perioodil projekteeritud kirikuid. Hoonel on sarnasusi Joensuu ja Lahti raekojahoonetega, mis on samuti Saarineni projekteeritud.

Ajalugu muuda

 
Tartu Pauluse kirik 2011. aastal

Tartu Pauluse kogudus eraldus Tartu Maarja kogudusest 1910. aastal ja kuigi uus kogudus jätkas tegevust Tartu Maarja kirikus, kerkis otsekohe päevakorda ka oma kirikuhoone ehitamine. Selleks saadi 1911. aasta jaanuaris Tartu Linnavolikogult kingitusena 1094 ruutsülla suurune krunt Riia maantee ääres.

Kiriku projekteeris kuulus Soome arhitekt Eliel Saarinen (1873–1950). Ehitama hakati 1915. aastal neli aastat varem välja valitud krundile Riia tänava ääres. Nurgakivi pandi 31. mail 1915 ja kiriku õnnistas sisse praost Leberecht Greinert 1. oktoobril 1917. Kaks aastat väldanud siseviimistlustööde järel õnnistas kiriku 9. novembril 1919 uuesti sisse piiskop Jakob Kukk (1870–1933).

 
Amandus Adamsoni altariskulptuur "Tulge minu juurde, kes te vaevatud ja koormatud olete", 1923

1923. aasta 17. märtsil õnnistati sisse uus altar, mille kujunduse autor oli arhitekt Paul Mielberg. Apsiidi aknad laoti seest kinni, kuid aknad ise säilisid seinte sees. Seetõttu on need ainukesed Pauluse kiriku originaalaknad, mis säilisid ka 25. augusti 1944 põlengus ja hilisemates ümberehitustes.

Altari keskse osa moodustas Amandus Adamsoni (1855–1929) Carrara marmorist 3,5 meetri kõrgune skulptuurigrupp "Tulge minu juurde, kes te vaevatud ja koormatud olete". Skulptuurigrupi ideega olevat tutvunud ja selle ka heaks kiitnud Rooma paavst isiklikult. Realistlikku laadi ja seetõttu ehk kiriku üldise juugendstiiliga mitte nii hästi sobituv skulptuur kujutas Jeesust, kelle parema käe all oli Maarja Magdaleena ja vasaku käe all Jeeriko pime. Säärasel viisil ei oldud igatahes Eestis varem skulptuuri altari juures kasutatud. Altariskulptuuri maksumuseks tuli 1 400 000 marka.[1]

Samal aastal paigutati torni ka kaks terasest valmistatud kirikukella, mis olid valatud Saksamaal Ruhri linnastus asuvas Bochumis ning mis kaaluvad vastavalt 800 ja 1280 kg. Heino Eller ammutas neist inspiratsiooni oma klaveripala "Kellad" kirjutamiseks. Kellade kogumaksumus oli 350 000 marka.[1]

Kirikuhoone sai keskkütte 1924. aastal. Keskkütte ehitamine läks kokku maksma 700 000 marka.[1]

Vasakpoolne kolmekorruseline tiibhoone ehitati aastatel 19311932, parempoolne jäigi ehitamata. 1931. aastal tehti ka esimene raadioülekanne jumalateenistusest.

Kirik põles 25. augustil 1944 ning selle käigus hävis enamik põlevaid osi. Kohe alustati ka varemeteks põlenud hoone taastamist. 1946. aastaks oli kirikul katus peal ja 1947. aastal taastati tiibhoone. Jumalateenistusi peeti sel ajal Aleksandri ja Ülikooli kirikus ning pärast tiibhoone uuesti kasutusele võtmist kiriku tiibhoones. Restaureerimine jäid pooleli, kui 1948. aasta veebruaris arreteeriti koguduse õpetaja Harri Haamer.

Tartu tollane linnavalitsus küll ei pooldanud kiriku taastamist, aga varemeid ka ei lammutatud. Arhitekt Arnold Matteus (1897–1986) kinnitas, et müürid on taastamiskõlblikud ja 23. märtsil 1957 lubas Eesti NSV Ministrite Nõukogu jätkata kirikuhoone taastamist.

1959. aastal alustati lagede võlvide ja katusetarinditega tegelemist. Ehitusjärelevalvet teostas ja katuse tööjoonised koostas insener Hugo Oengo. Aasta hiljem võeti käsile ka krohvi- ja maalritöid.

3. juulil 1966 õnnistati taastatud kirik sisse. Kirikusaal oli võimude nõudmisel vaheseinaga kaheks jaotatud ja seina taha oli rajatud Eesti NSV Riikliku Etnograafiamuuseumi hoidla. Tiibhoonesse asus Tartu Linna TSN Täitevkomitee 1967. aasta 27. aprilli kinnitatud otsusega nr 126 1963. aastal asutatud Eesti NSV Riiklik Spordimuuseum, mis 2001. aasta suvel kolis uuele pinnale aadressil Rüütli 15.[2] 21. septembril 2005 andis Eesti Rahva Muuseum kogudusele üle ka muuseumi kasutuses olnud kirikuosa, mis võttis enda alla umbes poole kiriku peasaalist.

 
Tartu Pauluse kirik 1999. aastal – tornikiivri paigaldamine

2005. aasta 5. aprilli öösel hävis tules koos sisustuse ja raamatutega kiriku raamatupood. Kogudus hindas põlenguga tekitatud kahju suuruseks 621 443 krooni.[3] Süütaja tabati sama aasta lõpus ning Tartu maakohus mõistis mehe 2006. aastal Tartu Pauluse kiriku süütamise eest neljaks ja pooleks aastaks vangi.[4]

Pärast kirikuhoone lõplikku restaureerimist, mida toetasid ka Tartu linn, Eesti Vabariik ja Euroopa Regionaalarengu Fond, on kiriku peasaalist kujunenud üks Tartu suuremaid kontserdisaale, mis mahutab kuni 300 esinejat ja üle 1000 pealtvaataja.[5] Ehitustööd kirikus algasid 2008. aastal ja lõpetati 2015. aastal.

Tähtajaks valminud kirikusse paigaldati ka kolme manuaali ja 56 registriga orel, mille ehitas firma Paschen Kiel Orgelbau. 23. septembril 2012 pühitseti keldrikorrusel sisse kiriku perimeetrist osaliselt väljapoole rajatud kolumbaarium.

Interjöör muuda

 
360° vaade Tartu Pauluse kiriku interjöörile

Varia muuda

Kirikus asub kauplus, kus müüakse kristlikku kirjandust ja sümboolikat.

Alates 28. juunist 2002 antakse koostöös Tartu Linna Sotsiaalabi osakonnaga vastavaks tegevuseks remonditud ruumides koguduse keldrikorrusel vältimatut sotsiaalabi sissetulekuta inimestele.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 1,2 Raul-Levroit Kivi. "Eliel Saarinen ja Pauluse kiriku hoone Tartus". // Ehituskunst. Esimene 1981. Eesti Arhitektide Liit. Tallinn 1983. Lk 56
  2. Eesti Spordimuuseumi ajalugu
  3. "Politsei tabas Pauluse kiriku süütaja". Postimees, 19. detsember 2005
  4. Erik Rand. "Tartus põles kiriku aken". Eesti Päevaleht, 5. mai 2008
  5. "Tartu Pauluse kirik valib oreliehitaja Euroopa parimate seast". Tartu Postimees, 12. mai 2008

Kirjandus muuda

Välislingid muuda