Ava peamenüü
Tartu Püha Aleksandri kirik, märts 2008.
Tartu Püha Aleksandri kirik
Kiriku hoone vaatega idast

Tartu Püha Aleksandri kirik on õigeusu kirik Tartus, Karlova linnaosas,[1] aadressil Sõbra tänav 19a.[2]

Tartu Püha Aleksandri kirik (vene keeles Церковь Александра Невского) ehitati aastatel 1914–1918,[1], Tartu Pühade Aleksandrite kogudus asutati juba 1913. aastal. Alumine kirik valmis ja pühitseti 1914. aasta sügisel, ülemine 26. septembril 1915. Kiriku esimene preester oli Anton Laar,[3] aastatel 1915–1919 Konstantin Kokla.

1940. aastal kirikuhoone riigistati Nõukogude okupatsioonivõimude poolt. Aastakümneid kasutasid seda laohoonena Tartu Riiklik Ülikool ja Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum.[2]

Kirik tagastati Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu Pühade Aleksandrite kogudusele 1995. aastal. Aastatel 1996–1999 oli koguduse preester Samuel Puusaar. Kirik taaspühitseti 2003. aasta suvel,[4] koguduse vaimulikud on preester Vadim Rebase ja diakon Timoteus Vassel.[3]

Kahekorruseline sibulkuplitega kirik on haruldane näide vanavene kirikuarhitektuuri-mõjulisest sakraalarhitektuurist Eestis.[1] Selle arhitekt on Vladimir Lunski,[2] ehitustöid juhatas Fromhold Kangro. Kiriku nurgakivis on tsinkkastike pühaku säilmetega ning vaskplaat kirjaga: "Nurgakivi on pandud keiser Nikolai II valitsemise ajal 27. mail 1914 Riia ja Miitavi peapiiskopi Joanni poolt".[2]

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel on Aleksandri kiriku arhitektuuris ka vene modernstiili sugemeid, ehkki välisdekoori projekteerimisel on lähtutud Vladimiri-Suzdali vürstiriigi kirikuarhitektuurist. Hoone on ristikujulise põhiplaani ja astmelise ülesehitusega. Mitmekuplilise ehitise lääneküljel paikneb avara trepiga kõrge eeskoda. Välisukse ees on graniitastmetega kahepoolne trepp. Iseloomustavate detailidena loetleb Kultuurimälestiste riiklik register peatrepi etiku paisutatud ümarsambaid, kaarsillusega avasid, püstvagudega simssi, juugendornamendiga peatrepi võret, keskse paisutatud sambaga kaksik- ja kolmikaknaid ning akende krohvraamistust.[1]

Alumise kiriku peaaltari Jumalaema Kaitsmise auks pühitses ülempiiskop Joann 21. novembril 1914, kõrvalaltari Sarovi imetegija püha Serafimi auks sama aasta 2. detsembril ja ülemise kiriku põhjapoolse kõrvalaltari suurvürstinna Olga auks 26. septembril 1915.[3]

Kirikut on nimetanud Mats Traat oma teoses "Sarviku armastus" (Tallinn: Argo, 2007).[5]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Tartu Aleksandri kirik kultuurimälestiste riiklikus registris
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 EAÕK Tartu Püha Aleksandri kirik portaalis puhkaeestis.ee
  3. 3,0 3,1 3,2 Tartu Pühade Aleksandrite kogudus Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku veebisaidil
  4. Tartu Püha Aleksandri kirik portaalis puhkuseestis.ee
  5. Aleksandri kirik portaalis "Tartu ilukirjanduses"

VälislingidRedigeeri