Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kunstnikust; filmi kohta vaata artiklit Klimt (film).

Gustav Klimt (14. juuli 18626. veebruar 1918) oli Austria maalikunstnik, sümbolist.

Gustav Klimt
Egon Schiele - Gustav Klimt im blauen Malerkittel - 1913.jpeg
Egon Schiele. Gustav Klimt sinises kitlis (1913)
Sünniaeg 14. juuli 1862
Sünnikoht Baumgarten, Austria keisririik
Surmaaeg 6. veebruar 1918 (55-aastaselt)
Surmakoht Viin, Austria-Ungari
Rahvus austerlane
Tegevusala maal, kino
Kunstivool sümbolism, juugend
Tuntud teoseid "Suudlus" (1907–1908), "Adele Bloch-Bauer I portree" (1907)

Tänapäeval on Klimt üks armastatumaid ja hinnatumaid kunstnikke maailmas. Ta on silmapaistvamaid Viini juugendi esindajaid. Tema loomingu hulka kuulub maale, seinamaale, skitse kui ka muul kujul loodud kunstiteoseid.

Klimti meelisteemaks oli naisekeha ning tema töid tuntakse kui erootilisi – seda on enim tunda tema pliiatsijoonistustes ja skitsides, mis said laialdasemalt tuntuks alles pärast kunstniku surma. Need naissoost subjektid, olgu siis korrektsed portreed või vabalt joonistatud aktid, kiirgavad muutumatult tundlikku fin de siècle (sajandilõpu) elegantsi.

Sisukord

EluluguRedigeeri

Gustav Klimt sündis Austrias Viini linna lähedal Baumgartenis graveerija Ernst Klimti perekonda teise lapsena seitsmest. Ema oli Anna Klimt. Enamuse oma nooruspõlvest saatis Gustav mööda vaesuses.

1879. aastal astus noor Gustav Klimt Viini Kunsti ja Käsitöökooli (Kunstgewerbeschule), kus ta õppis kuni aastani 1883, omandades arhitektuurilise dekoraatori väljaõppe. 1877. aastal astus samasse kooli ka tema vend Ernst, kes asus isa jälgedes õppima graveerimist. Kaks venda ja nende sõber Franz Matsch asusid koos töötama ning 1880. aastaks olid nad saanud mitmeid märkimisväärseid tellimustöid. Gustav Klimt alustas oma iseseisvat karjääri Ringstraße tänava hoonetesse seinamaale maalides.

1888. aastal sai Klimt keiser Franz Josef I-lt Kuldse Teeneteordeni oma panuse eest Austria kunstipärandisse. 1890. aastate alguses kohtas Klimt Emilie Flöget, kes ei hoolinud kunstniku suhetest paljude teiste naistega ja jäi tema kaasaks kuni Klimti elupäevade lõpuni.

Gustav Klimt oli üks Viini Setsessiooni liikumise loojaid ja 1897. aastal ka president. Niisamuti tegeles ka selle grupi trükisega Ver Sacrum (Püha Allikas). Viini Setsessiooniga jäi ta seotuks kuni aastani 1908.

 
Adele Bloch-Bauer I portree, mis müüdi 2006. aastal rekordilise 135 miljoni USA dollari eest

1890. aastast alates veetis Klimt oma suvepuhkuse Flöge perekonnaga Attersee kallastel ning maalis seal mitmed oma maastikumaalid. Need tööd erinesid ainukesena Klimti peamiselt huvitanud teemast ning on oma arvult ja kvaliteedilt nii tasemel, et võiksid kunstnikule omaette kuulsust tuua. Vormiliselt olid need maastikud nagu tema figuuritöödki: rafineeritud disaini ning rõhutatud kujundite ja mustritega. Usutakse, et Attersee maastikutöid maalis kunstnik läbi teleskoobi.

1890. aastate lõpul paluti Klimtil maalida Viini Ülikooli Suurde Saali kolm dekoratiivset laemaali, mis valmisid sajandivahetuse paiku. Neid kolme maali ("Filosoofia", "Meditsiin", "Õigusteadus") kritiseeriti karmilt nende radikaalse temaatika ja "pornograafilise" ainese poolest. Seepärast ei pandudki neid Ülikooli Suure Saali lage kaunistama. Sellest sai ka kunstniku viimane avalik tellimustöö. Kõik kolm teost hävitati põgenevate SS-väeüksuslaste poolt 1945. aasta mais.

1902. aastal lõpetas Klimt "Beethoveni friisi" Viini Setsessiooni näituse jaoks, mis toimus helilooja mälestuse auks. Vaid näituse jaoks loodud teos maaliti kergete vahenditega otse näitusesaali seinale. Pärast näitust säilitati küll maaliteos, kuid seda ei eksponeeritud uuesti enne 1986. aastat.

Gustav Klimti "kuldset perioodi" teatakse kui kunstniku suure edu ja positiivse kriitika ajastut. Paljudes tema selle perioodi teostes oli kasutusel lehtkuld. Rohket kullakasutust on näha juba "Pallas Ateenal" ja "Judith I", kuigi tuntumad tema selle aja teostest on siiski "Adele Bloch-Bauer I portree" ja "Suudlus". 1911. aastal tõi maal "Elu ja Surm" talle esimese auhinna maailmanäitusel Roomas.

1915. aastal suri tema ema Anna. Gustav Klimt suri kolm aastat hiljem Viinis südameataki tagajärjel ja ta maeti Hietzingi surnuaeda. Väga paljud teosed jäidki lõpetamata.

LoomingRedigeeri

 
"Suudlus" õli lõuendil (1917-1918)

Klimti teosed on purustanud hinnarekordeid. 2003. aasta novembris müüdi Klimti "Maamaja Attersee juures" 29 128 000 USA dollari eest. 2006. aastal müüdi "Õunapuu I" 33 miljoni ja "Kasemets" 40,3 miljoni dollari eest. Mõlemad teosed olid hiljuti tagastatud Adele Bloch-Baueri järeltulijatele.

Ronald Lauder soetas 2006. aasta juuni algul New Yorgi Neue Galeriele maali "Adele Bloch-Bauer I" 135 miljoni USA dollari eest, mis purustas varasema avalikul oksjonil pakutud hinnarekordi, mida oli hoidnud Picasso "Poiss piibuga".

Klimti teostele on iseloomulik kuldne või ülivärvikas dekoor, mis on sageli fallosekujuline. Seda võib näha nii "Judith I" kui ka "Suudluses" ja eriti maalis "Danae". Üks läbivaid ja peamisi motiive kunstniku töödes on domineeriv naine, femme fatale. Kunstiajaloolased on Klimti teostes ja tema väga isikupärases stiilis leidnud nii egiptuse, vanakreeka kui ka bütsantsi kunsti mõjutusi. Klimtile imponeerisid Albrecht Düreri gravüürid, hilise keskaja maalikunst ja jaapani ukiyo-e. Tema küpsemaid töid iseloomustab varasemate stiilide kõrvaleheitmine ning sümbolismi ja sümbolite kasutamine psühholoogiliste ideede edasiandmiseks ning rõhutamaks kunsti "vabadust" traditsioonilisest kultuurist.

Klimti teosed on tugevat mõju avaldanud Egon Schiele maalidele. Temaga koos lõi Klimt 1917. aastal Kunstisaali (Kunsthalle), et püüda hoida kohalikke kunstnikke maalt lahkumast.

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri