Kaarel Eenpalu
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
See artikkel vajab toimetamist. (August 2010) |
Kaarel August Eenpalu (kuni 22. veebruarini 1935 Karl-August Einbund, kuni 8. märtsini 1935 Karl-August Eenpalu; 28. mai 1888 Palu talu, Vesneri vald Tartumaa – 27. või 28. jaanuar 1942 Vjatka vangilaager (Vjatlag), Kirovi oblast) oli Eesti poliitik ja jurist, riigivanem 19. juulist 1932 1. novembrini 1932 (Karl Einbundi esimene valitsus).
 | |
| Sünniaeg | 28. mai 1888 |
|---|---|
| Sünnikoht | Vesneri vald, Tartumaa |
| Surmaaeg | 27. või 28. jaanuar 1942 |
| Erakond | Põllumeeste Kogud |
| Amet | riigivanem (1932) |
| Õppeasutus | Tartu Ülikool, Moskva Ülikool |
| Teaduslik kraad | cand. jur. |
EluluguRedigeeri
HaridusRedigeeri
Õppis Haava vallakoolis Vesneris. Lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi 1909 kevadel, õppis 1909–1914 Tartu Ülikoolis õigusteadust, tegi lõpueksamid Moskva Ülikooli juures 1915. aasta kevadel. Tal oli õigusteaduste kandidaadi (cand. jur.) kraad.
Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) esimees.
Sõjaväeline tegevusRedigeeri
27. augustil 1915 asus Luuga 1. suurtükiväe tagavaradivisjoni vabatahtlike õppekomandosse, mille kursused lõpetas nooremallohvitserina. Lõpetas 29. veebruaril 1917 Petrogradis Pauli sõjakooli ning määrati 1. suurtükiväe tagavaradivisjoni teenistusse lipniku auastmes. Karl Einbund tegutses 1917. aasta suvel Tartu Sõjaväelaste Büroos ja formeeris 1917. aastal Tartus 1. Eesti jalaväediviisi 1. suurtükiväe brigaadi 5. patarei ja oli 1918. aastani selle ülem. K. Einbund oli 1918. aastal 21. veebruaril Tartus asutatud üli- ja kooliõpilasist ning sõjaväelasist moodustatud miilitsa juht. Oli detsembrist 1918 kuni veebruarini 1919 Vabadussõjas Tartu kooliõpilaste pataljoni (Tartu vabatahtlike pataljoni, 110–120 meest) ülem.
Juhatas lahinguid 1919 Võnnu mõisa all, Rõngu alevis, Valguta mõisas, Pikasillal, Roobe mõisa ja Hummuli mõisa all 1919. aastal formeeris 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ja oli selle ülem. Ta läks reservi 1923 novembris nooremleitnandi auastmes.
._Vene_t%C3%A4nav,_Tartu,_1919.,_TM_F_1445-1.jpg)
Poliitiline tegevusRedigeeri
Karl Einbund valiti 1919 Eesti Rahvaerakonna liikmena Asutavasse Kogusse. "Teisel koosolekul kõneles karskusest K. Einbund, püüdes järele aimata Tõnissoni. Kui Tõnisson koosolekule jõudis ja veidi pealt kuulanud oli, käratas ta: "Sina, nooruke, ei oska kõnelda, tule kõnetoolist maha", ja asus ise kõnet jätkama[1]." Pärast üleolevat kohtlemist erakonna juhi Jaan Tõnissoni poolt läks Eenpalu 1923 üle Põllumeestekogudesse, kuid lahkus sealt 21. oktoobril 1933 ja muutus parteidistsipliinist sõltumatuks iseseisvaks poliitikuks.
1920–1937 oli I–V Riigikogu ning alates 1938 I Riigivolikogu liige (79. valimisringkonnast).
Karl Einbund oli 1. juulist 1919–1920 riigikontrolör, 1920, 1921–1924 ja 1924–1926 siseminister (teda peetakse Eesti politsei rajajaks), 1926–1932 ja 1933–1934 III, IV ja V Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem (Kaarel Eenpalu esimene valitsus),
Aastatel 1934–1938 oli Kaarel August Eenpalu siseminister[2] ja peaministri asetäitja[3], 1938–1939 peaminister (Kaarel Eenpalu teine valitsus).
1. detsembril 1924 ründasid kommunistlikud mässajad Jaan Anvelti korraldusel tema korterit ja üritasid teda tappa[4].
Oktoobris 1933 toimunud põhiseaduse muutmise rahvahääletuse eel teatas Kaarel Eenpalu, et ta on põhiseaduse muutmise poolt: "Rahulikul teel ja seaduslikus korras põhiseaduse muutmine on parem kui väevõimu abinõude varal[5]."
Sai siseministriks pärast iseseisva siseministeeriumi loomist. Kujundas uue, presidentaalse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodukaunistamise hoogtöö, Isamaaliit ja muud.
Ühiskondlik tegevusRedigeeri
Seltsid ja liidudRedigeeri
Ülikoolis õppimise ajal tegutses rahvaraamatukogude liikumises ja karskusliikumises.
Eenpalu oli juhtivatel kohtadel põllumeeste organisatsioonides (koos August Jürima, Jaan Hünersoni ja teistega), osales Põllumeeste Keskseltsi töös ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides.
- 1911–1912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär.
- 1927–1932 Haridusliidu esimees
- 1928–1933 Rahvusvaheliste Parlamentide Uniooni Eesti grupi esimees
- 1930–1932 Noorte Kotkaste peavanem
- 1930–1935 Eesti-Poola Ühingu esimees
- 1932 Põllutöökoja esimees
- 1924–1940 Kaitseliidu Vanematekogu abiesimees
- 1923–1940 Eesti Olümpiakomitee liige
Kaarel Eenpalu oli Eesti Üliõpilaste Seltsi vilistlane.
Muud ametidRedigeeri
Aastatel 1910–1912 ja 1915 oli Postimehe toimetuse liige[viide?], 1918 toimetaja[viide?], 1920 Tallinna Teataja[viide?], 1924 ajalehe Kaja peatoimetaja.[viide?]
1939–1940 Eesti Fosforiidi peadirektor Maardus.
TalupidamineRedigeeri
Pidas aastast 1925 Harjumaal Raasiku vallas Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja.
Arreteerimine ja surmRedigeeri
Arreteeriti 24. juulil 1940 NKVD poolt oma talus. Teda süüdistati Viktor Kingissepa tapmises ning võitluses töölisklassi ja revolutsioonilise liikumise vastu. Ta suri vangilaagris eeluurimise ajal.
TunnustusRedigeeri
- 1922 – 2. suurtükiväepolgu ohvitseridekogu auliige
- 1923 – Eesti Vabadussõja mälestusmärk
- 1927 – Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass
- 1928 – Läti Kolmetähe Ordu 1. klassi aumärk
- 1928 – tuletõrje liidu kõrgem hoolsusmärk[6]
- 1928 – Saaremaa politseiametnikkude kogu auliige
- 1929 – Poola-Eesti Ühingu auliige
- 1930 – Kotkaristi teenetemärgi I klass
- 1932 – Kaitseliidu Tartu Maleva Õppurmalevkonna auliige
- 1935 – Eesti Punase Risti teenetemärgi I klass
- 1936 – Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi auliige
- 1936 – Eesti Vabatahtliku Tuletõrje Liidu auliige
- 1937 – Rae valla aukodanik
- 1938 – Eesti Loodusvarade Instituudi auliige
- 1938 – Valgetähe teenetemärgi I klass
- 1939 – Rannu valla aukodanik
- 22. veebruar 1939 – Riigivapi teenetemärgi I klass
Kaarel Eenpalu on Albert Kivikase 1936. aastal avaldatud romaani "Nimed marmortahvlil" tegelane (nimetu pataljoniülem)[7].
2018. aastal valiti Kaarel Eenpalu aktsiooni "Sajandi 100 arukülalast" raames toimunud rahvaküsitluse tulemusel saja meeldejäävama arukülalase hulka.[8]
TeosedRedigeeri
IsiklikkuRedigeeri
Kaarel Eenpalu isa oli Andres Einbund. Kaarel Eenpalu abikaasa oli Linda-Maria Eenpalu. Neil olid tütred Helmi-Aino (1917), Virve (1919), Tiiu-Hilja (1921) ja Mai-Linda Armei (1923–2016[9]).
Abikaasa ning Virve ja Mai saadeti 1941. aastal 15 aastaks asumisele Tomski oblasti Tšainski rajooni Makarjevka külla. Tiiu ja Helmi (Teder) põgenesid 1944 Saksamaale. Virve vabanes 1. märtsil 1956, abikaasa 21. mail 1956. Anne Eenpalu on Kaarel Eenpalu tütretütar.
Eenpalu arvates on demokraatia kõva ja korraldatud võim, mida iseloomustab distsipliin. Tema sõnul tagab vabaduse püsimise kindel kord ning eestlased on distsipliini ihkav rahvas.[10]
Auli Käsik on 1995. aastal Tallinna Pedagoogikaülikoolis kaitsnud diplomitöö "Kaarel Eenpalu raamatukogunduslik tegevus".
TsitaateRedigeeri
„Mina usun Jumalasse, maamulla pühadusse, eestlase ja tema eluruumi püsimisse.[viide?]“
„Ma julgeksin meelde tuletada ka Riigikogule, et siit samalt kateedrilt on nimetatud neid riigiametnikka, kes kommunismi hädaohu vastu võitlemas olid, seltskonna jätisteks. Ja kui siis need ametnikud tulid minu juurde ja ütlesid, et meie astume ametist ära, meie ei teeni mitte niisuguse atestatsiooni all Riigikogu poolt ja ajakirjanduse poolt, siis maksis suurt vaeva, et neid vaigistada. Mina ei kuulnud sel korral siit Riigikogu kateedrilt mitte ühtegi häält, kes oleks nende isikute, uurivate ametnikkude, kaitseks välja astunud, mitte ühtegi häält, ja kui mina ise neid kaitsma pidin, siis naerdi minu üle. Samuti ei kuulnud meie ühtegi häält nende isikute kaitseks meie Eesti ajakirjanduses, kes oleks üles astunud ja öelnud, et võitlus kommunismi vastu on riiklik võitlus, ja need, kes on kutsutud selle liikumise vastu võitlema, et need on austamise väärt, et need on patriootilised võitlejad, nagu mina sel korral ka siit kateedrilt julgesin tähendada, kuid siis kuulsin mina saalis naeru. Riigikogus, 5. veebruaril 1925.“
„Mitte palga pärast ei ole Eesti politseinik väljas, vaid oma kõrge ülesande pärast. Politseikooli avamisel 8. septembril 1925“
„Meie vaimuloomingus on palju irisevat, ebatervet ja eks ole see kõik linna produkt, mis infitseerib ka maad. Niisugusele haiglasele linnameeleolule peab leitama vastumürki. On jõudnud kätte aeg, mil organiseeritud maa ütleb linnale, et ta ei tunne vähimatki vaimustust seesugusest vaimuloomingust. Tahaksime näha, et ka linn asub ühes maaga loomingu positiivsesse suunda. Siis õpib ka linn tundma, et põlluharijate loomingu sisu on täis töövaimustust, tööpaatost, täis kainust, kõlblist ja usklikku olekut, koduarmastamise, looduse, inimese jõu, kätetöö, töö ja teo ülistust. 29. veebruaril 1932. Eduard Laaman. Jutustusi endisest Euroopast. Ilmamaa, Tartu, 2011, lk 79.“
„Kui võim ei julge näidata, et ta on võim, siis ei vääri ta oma nime ja tema eluiga on lühike. Viimane poistelend. 2013, lk 228.“
ViitedRedigeeri
- ↑ Jakob Aunver. Richard Roht mälupeeglis. Tulimuld, 1956, nr 4, lk 153
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242453&img=era0031_005_0000369_00013_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=94f6c97f2b47fc7b4132a8e447c889e3
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242453&img=era0031_005_0000369_00014_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=d6c686a2ec616d6937a0b6ed60473bd3
- ↑ Ma tõstsin käe isamaa vastu... Rahvaleht, 29. november 1937, nr 141, lk 5.
- ↑ Poolt või vastu? Vaba Maa, 14. oktoober 1933, nr 241, lk 5.
- ↑ Tuletõrje aumärk K. Einbundile. Rahvaleht, 19. jaanuar 1928, nr 8, lk 1.
- ↑ Karl Hein. Ajaloolised isikud eesti ilukirjanduses. Estada, Tallinn, 2012. Lk 242
- ↑ Koppelmaa, Külli (5. september 2018). "Aruküla Kultuuriseltsi EV100 kingitus – kogumik „Sajandi 100 arukülalast"". Sõnumitooja. Vaadatud 25.04.2020.
- ↑ "Suri riigivanem Kaarel Eenpalu noorim tütar". Delfi. Ekspress Meedia AS. 14. juuli 2016. Vaadatud 15. juulil 2016.
- ↑ Pekka Erelt (26. juuli 2017). "Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. Originaali arhiivikoopia seisuga 26. juuli 2017.
KirjandusRedigeeri
- Artur Taska. Kaarel Eenpalu / Artur Taska, Lund 1991
- Tiiu Põld. Märgitud mees, Tallinn 2003
- Jaan Kross. Sobimatute seikade võlu: Mälestus või novell. – Looming nr 1, 2004.
- K. Eenpalu Rae valla aukodanikuks. Uus Eesti, 4. jaanuar 1938, nr 3, lk 1.
- Kaarel Eenpalu Rannu valla aukodanikuks. Uus Eesti, 17. jaanuar 1939, nr 16, lk 3.
- K. Eenpalu Eesti fosforiiditööstuse juhiks. Uus Eesti, 4. november 1939, nr 301, lk 3.
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kaarel Eenpalu |
- Foto: Eenpalu perekonnaga 10. augustil 1932
- Anekdoot
- Kaarel Eenpalu Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Biograafia ESBL-is
- Ministriajarekord on Kaarel Eenpalu nimel – Postimees, 12. detsember 2009
| Eelnev Aleksander Oinas |
riigikontrolör 1919–1920 |
Järgnev Aleksander Oinas |
| Eelnev Konstantin Päts |
Eesti peaminister 1938–1939 |
Järgnev Jüri Uluots |
| Eelnev Jaan Teemant |
Eesti riigivanem 1932 |
Järgnev Konstantin Päts |