Ava peamenüü

Artur Taska (20. jaanuar 1912 Kopli talus Väike-Verevi külas Meeri vallas29. september 1994 Lund, Rootsi) oli eesti õigusteadlane ja kultuuriloolane. Avaldanud töid Eesti lipust ja vapist, õigusteooriast jm.

EluluguRedigeeri

Õppis Elva algkoolis ja Tartu Ühiskommertsgümnaasiumis.

Aastatel 19311942 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.[1] 1931. aasta sügissemestril liitus ka Eesti Üliõpilaste Seltsiga.[1]

19331938 oli ajalehe Lõuna-Eesti toimetaja Valgas ning 19411944 Kalurite Keskuse ametnik.[1]

1944. aastal põgenes Suure põgenemise ajal Rootsi.[1]

19451946 oli Eesti Komitee büroojuhataja ja 19461962 Svenska Diamant-Bergborrnings AB ametnik Stockholmis.[1]

1952. aastal sai Taska õigusteaduste doktorikraadi Kieli Ülikoolis.[1] Doktoritöö teemaks oli "Die Grenzen des Küstenmeeres Estlands".

19621975 oli Malmöhusi lääni haigekassa osakonnajuhataja ja asedirektor Lundis.[1]

E.E.L.K. Stockholmi koguduse esimees.

Alates 1988. aastast Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane.[1]

Maetud Elva kalmistule.

TeoseidRedigeeri

  • Sini-must-valge värvikolmik eesti luules (Stockholm, 1959)[2]
  • Enesemääramisõigusest rahvusmõrvani – Nõukogude Liidu sõnad ja teod Eesti Vabariigi ja rahva suhtes (1965)
  • Sini-must-valge 100 aastat (1982)[3]
  • Helsingi üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsis Tartus (1983)[1]
  • Eesti hümn (1983)[4]
  • Eesti hävitatud ja hävimatuid mälestusmärke (1986)[5]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri