Tartu kooliõpilaste pataljon

Tartu kooliõpilaste pataljon
Tegev	15. mai 1919 – ?
Riik	Eesti Vabariik
Liik	jalavägi
Ülesanne	sisejulgeoleku tagamine ja riigikaitse
Suurus	pataljon
Tähtpäevad	15. mai 1919
Lahingud	Eesti Vabadussõda Lõunarinne;
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad	alamleitnant Karl August Einbund; kapten Elmar Gerhard Saal

Tartu kooliõpilaste pataljon oli Eesti Vabadussõja alguses vabatahtlikkuse alusel Tartu vanemate klasside kooliõpilastest moodustatud väeosa.

Eellugu muuda

Tartu kooliõpilased osalesid Tartus korra- ja julgeoleku hoidmisel linnas, relvade ja laskemoona hankimisel ja peidetud sõjavarustuse avastamisel pärast Saksa okupatsiooni lõppu Tartus. 21. detsembril 1918 taganesid kooliõpilaste salgad Eesti vägedega ja olid sunnitud Tartust lahkuma. Kärevere mõisas võttis leitnant Julius Kuperjanov 22 treffneristi oma juhatuse alla, kes moodustasid põhialuse Julius Kuperjanovi partisanipataljonile.

29. detsembril 1918 nimetati Tartu vabatahtlike pataljoni ülemaks alamleitnant Karl August Einbund^[2]; ja 30. detsembril algas Viljandis pataljoni formeerimine ning korrastamine. 1. roodu moodustasid treffneristid alamkapten Oskar Elleri, 2. roodu Tartu Kommertskooli õpilased leitnant M. Libese juhatusel.

Pikemalt artiklis Tartu vabatahtlike pataljon

Osa õppursõdureid osales alamkapten Oskar Elleri juhatusel Tartu vabatahtlike pataljoniga 1919. aasta 6. jaanuaril Kärstna mõisa vabastamisel. 13. jaanuaril liikus kogu pataljon Viljandist põhjapoolt Võrtsjärve Vaiblasse, et osaleda Tartu vabastamisel. Tartu vabatahtlike kooliõpilaste pataljon liikus üle Rannu-Valguta-Rõngu, ülesandega välja jõuda punaste seljataha, Palupera (Pritsu) raudteejaama juurde. Teel vabasti Rannu, Valguta ja Rõngu, mille käigus kaotas pataljon langenutena vabatahtlikud O. Ahase, J. Pritsi, E. Nieländeri, veltveebel B. Kofkini, velsker Viili ja varahoidja Reimani^[2] ja jõuti peagu välja Palupera jaamani. Palupera jaama suunas toimuva liikumise likvideerimiseks läkitas punavägede juhatus Valgast kohale abijõude, peamiselt läti kommunistlikke kütte, kellede survel pataljon oli sunnitud tagasi tõmbuma Valgutasse.

Jätkates edasiliikumist Tõrva-Hummuli-Roopa suunal Valga poole, vabastas pataljon leitnant Karl August Einbund 30. jaanuaril Hummuli mõisa ja 1. veebruaril jõudsid vabatahtlike kooliõpilaste pataljon Valgasse. 3. veebruaril saadeti pataljon Lõunarindede ajutise juhataja Martin Wetzeri käsul Tartusse. Õppursõduritel olid Tartu raudteejaamas lilledega vaotas Tartu naisorgaisatsioonid, eesotsas Tartu Naisseltsi ja Naisühinguga. Hiljem korraldati noortele piduõhtu "Vanemuises".

Õppursõdurid viidi üle formeeritavasse kooliõpilaste reservroodu, mis sai aluseks Tartu kooliõpilaste pataljonile.

Pataljoni moodustamine muuda

Tartu kooliõpilaste pataljon moodustati 15. mai 1919 ning paigutati Toomemäel olevasse endisesse üliõpilasmajja. Pataljoni koosseisus oli neli roodu.

Vaata ka muuda

Viited muuda

↑ Elmar Gerhard Saal
↑ ^2,0 ^2,1 Tartu vabatahtlike kooliõpilaste pataljoni pidupäewaks., Uus Eesti, nr. 31, 1 veebruar 1936

Välislingid muuda

Avo Kimmel, Karl Kimmeri päeviku põhjal, Koolipoisist kuperjanovlaseks, Kultuur ja Elu 1/2007

[1] Elmar Gerhard Saal

[:0-2] 2,0 ^2,1 Tartu vabatahtlike kooliõpilaste pataljoni pidupäewaks., Uus Eesti, nr. 31, 1 veebruar 1936

[1]

[2]