Kärstna mõis (saksa keeles Kerstenshof) oli rüütlimõis Viljandimaal Helme kihelkonnas, mis nüüdisajal jääb Viljandi maakonna Viljandi valla territooriumile Kärstna külla.

Kärstna mõisa härrastemaja

Ajalugu

muuda

Mõis loodi 1678. aastal naabruses paikneva Helme mõisa maadest eraldamisega. 1740. aastast kuni 1919. aastal aset leidnud võõrandamiseni kuulus mõis Anrepite aadliperekonnale ning viimane võõrandamiseelne omanik oli Konrad von Anrep, kes valiti 1917. aasta novembris kohalikuks Helme-Kärstna valla miilitsavanemaks (ülem).[1]

Mõisaansambel

muuda

Mõisa kahekorruseline härrastemaja on ehitatud mitmes järgus: vanim osa on 18. sajandi lõpu kahekorruseline varaklassitsistlik ehitis, millele lisati 1900. aasta paiku algsega risti paiknev teine tiib, misläbi sai hoone endisest pea poole suuremaks. Ümberehitused andsid kogu hoonele juugendliku väliskuju, mis sai püsida aga ainult mõne aasta, kuna 1907. aastal valla pääsenud tulekahju jättis sellest alles vaid müürid. Mõisahoone taastati arhitekt Otto Wildau projekti järgi küll endises mahus, kuid juugendi asemel hakkas domineerima uusklassitsism, millele lisandusid vaid üksikud uusbaroksed ja juugendlikud sugemed.

Säilinud on ka mitu kõrvalhoonet, kuid erinevalt härrastemajast on neist suurem osa ümber ehitatud.

Anrepite suguvõsa kabel ja Anrepi lõvi

muuda
  Pikemalt artiklis Kärstna mõisa kalmistu
  Pikemalt artiklis Anrepi lõvi
 
Kärstna mõisa kabel enne restaureerimist
 
Kärtsna mõisa kabel 2010. aasta septembris

Mõisasüdamest poolteist kilomeetrit läänes asub 136 meetri kõrgune Kärstna mägi, ümbruskonna üks kõrgemaid paiku, millelt avaneb avar vaade ida suunas kuni Vooremaa küngasteni. Anrepid rajasid mäe tippu oma perekonnakalmistu koos kabeliga, mis oli 2013. aastani varemeis. Kabel taastamistööde eestvedajaks oli Külli Kuldkepp.

1844. aastal püstitati kabeli lähedusse 1807. aastal Preisi-Prantsuse sõjas Mohrungeni lahingus hukkunud kindralleitnant Heinrich Reinhold von Anrepile malmist lõvikujuline mälestusmärk (Anrepi lõvi), mille on modelleerinud saksa skulptor Christian Daniel Rauch. Lõvikuju on identne mõne Münsteris ja Lübeckis säilinud lõvimonumendiga ning valatud Berliini kuninglikus valukojas. 2006. aastal lõhuti lõvifiguuri üks tagakäppadest, mille 2007. aastal taastas skulptor Paul Uibopuu.

Mõisasüdamest kabelimäele kulgev tee on kujundatud maalilise alleena. Lühem allee suundub mõisast ka lõunasse, endise kihelkonnakeskuse Helme poole.

Aastatel 1924–2014 tegutses Kärstna mõisa härrastemajas kool, mis viimati kandis nime Kärstna Kool.

Asukoht

muuda

Üks Sakala kõrgustiku kõrgemaid tippe on kaguosas paiknev Kärstna kabelimägi (136 meetrit üle merepinna), mille jalamile on rajatud Kärstna mõis.

Pilte härrastemaja interjöörist

muuda

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Mõisnik valla miilitsameheks., Teataja, nr 253, 11. november 1917, lk 1

Kirjandus

muuda
  • Hagemeister, Heinrich von; F. von Bulhovden (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk lk 180–181.

Välislingid

muuda