Ava peamenüü

Rootsi aeg EestimaalRedigeeri

Vene keisririigi valitsusaegRedigeeri

Venemaa Keisririigi Eestimaa kubermangus oli 4 maakonda: Tallinna maakond, (vene keeles ja venepäraselt Ревельский (Гарриенский, Гарский) уезд), Haapsalu maakond (Гапсальский (Викский) уезд)), Paide maakond (Вейсенштейнский (Йервенский, Эрвенский) уезд), Rakvere maakond (Везенбергский (Вирляндский, Вирский) уезд), mille korrakaitsejuhiks oli Maakonna politseiülem ehk maakonnaülem. Maakondade politseivalitsuse juht, ühtlasi kõrgeim riigivõimu esindaja maakonnas kohapeal, kellele allusid otseselt maakonnaülema vanemabi ja jaoskondade ülemad – maakonnaülema nooremabid. Maakonnaülemad nimetas ametisse nimetas Eestimaa kuberner.

  Pikemalt artiklis Eestimaa kuberneride loend

Maakonna politseiülemate ülesanded olid:

  • ühiskondliku julgeoleku säilitamine;
  • iga tõsisema avaliku korra rikkumise kohta ettekannete tegemine kubernerile;
  • järelevalve juhendamine abide ja nende alluvate tegevuse üle ja kõrgemalt poolt tulnud ettekirjutuste edastamine alluvatele;
  • järelevalve vallaametnike tegevuse seaduslikkuse üle;
  • vaesustõendite väljastamine;
  • alluvate kohta esitatud kaebustes juurdluse teostamine ning tekitatud ülekohtu heastamine;
  • maakonna väeteenistuskomisjoni töös osalemine;
  • aruandlus põllukultuuride saagikuse üle;
  • õigusaktide avalikustamine;
  • erametsade kaitse korraldamine[1].

Tema Keiserliku Majesteedi Isikliku Kantselei Kolmas Osakonna allüksused olid keisririigi poliitiliselt rahutumates ja suuremat tähtsust omavates piirkondades nagu Peterburi, Moskva, Poola kuningriik. Eestimaa ja Liivimaa kubermangud revolutsioonilise või riigivastase tegevusega nende hulka ei ei kuulunud ning kolmanda osakonna alalist esindust neis ei olnud.

Eestimaa kubermangu PolitseivalitsusRedigeeri

Keiser Aleksander III korraldusega kehtestati venestuspoliitika raames vastukaaluks senikehtinud Balti erikorrale 9. juulil 1888 Balti kubermangudes uus politseikorraldus ja 9. juulil 1889 Venemaa sisekubermangudes juba 20. novembril 1864 vastuvõetud kohtukorralduse põhimõtted. Üheks põhiliseks erinevuseks eelnevast korraldusest oli kohtupidamine riigi(vene)keeles ja avalikul kohtuistungil.

Eestimaa kubermangu SandarmivalitsusRedigeeri

Venemaa Keisririigi korrakaitse oli vastavalt 9. septembri 1867 Üksik sandarmikorpuse põhimäärusele korraldatud piirkondade ja valitsustena, Eestimaa kubermangu sandarmivalitsus allus 1. Sankt-Peterburi Piirkonna Valitsusele Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsusena (Эстляндское Губернское Жандармское Управление, Gendarmerieverwaltung des Estländischen Gouvernements).

  • Appollonius Gresser (1789–1873; Грессер, Аполлон Карлович);[2]
  • 18711887, Antonius Laks (Антоний Иванович Лакс) (−1888),[3]Eestimaa kubermangu Sandarmivalitsuse ülem
  • Konstantin Samoilov (начальник Эстляндского губернского жандармского управления) (1840–1893 Tallinn), maetud Tallinna Siselinna kalmistule[4]
  • August Wilhelm von Mercklin (Август-Вильгельм фон Мерклин)[5][6].
  • –1905, polkovnik Nitz (Нитц)
  • –1910–, Jevgeni Belinski (Белински Евгений Еркуланович)[7].

Venemaa Keisririigi piirikaitse Eestimaa kubermangusRedigeeri

Venemaa Keisririigi piirivalve (Отдельный корпус пограничный стражи) ja selle keskasutuse Piirikaitse Üksikkorpuse juht oli vastavalt keiser Aleksander III poolt (15.vkj) 27. oktoobri 1893 ukaasiga.

Piirikaitse Üksikkorpuse komandör, teostas talle alluvate piirivalveringkondade ja piirivalveüksuste tegevuse juhtimist kasutades selleks komandöri abi, käsundusohvitsere, Piirikaitse üksikkorpus staapi ning mere-, sõjalevade-, meditsiini ja veterinaarüksuseid.

Piirikaitse Üksikkorpuse komandör esitas Piirikaitse šeffile aruandeid piirivalvevägede sisukorrast ja tegevusest ning tegi ettepanekuid piirijärelvalvealase tegevuse täiendamiseks, võitluseks salakaubaveoga ning illegaalse emigratsiooniga[8].

Eesti kubermangu territooriumil tagas piirivalveülesannete täitmise – Piirikaitse Üksikkorpuse 1. Sankt-Peterburi Ringkonna Tallinna brigaad:

  • Laagna salk (Лагинский отряд;
  • Mahu salk (Магольмский отряд);
  • Toolse salk (Тольсбургскаго отряд);
  • Käsmu salk (Каспервикский отряд);
  • Hara salk (Гарраский отряд);
  • Jõesuu salk (Эзовский отряд);
  • Pirita salk (Бригиттенский отряд).
  • Suurupi salk (Суропский отряд);
  • Paldiski ehk Balti sadama salk (Балт.-порт. отряд);
  • Spithami salk (Шпитгамский отряд);
  • Haapsalu salk (Гапсальский отряд);
  • Puise salk (Пуйский отряд);
  • Virtsu salk (Вердерский отряд)[9], [10]

Venemaa Keisririigi tolliteenistus Eestimaa kubermangusRedigeeri

Esimene kaupade üle piiri toimetamist ja seda reguleeriv õigusakt võeti vastu keiser Peeter I eestvõtmisel 1724. aastal. Esimese eesmärk oli Venemaa siseturu kaitse ning määras kaupadele, mida toodeti ka Venemaal, kuni 75% tollimaksu, kuid kaupadele, mis ei konkureerinud Venemaa toodetega, mõõduka impordimaksu 4–10%. Kaupade ekspordil oli aga määratud ekspordimaksuks 4%, väljaarvatud Venemaa tööstuse jaoks vajalikele tööstustoorainetele ja pooltoodetele, mille väljavedu oli praktiliselt keelatud.

Tollieeskirjade järgimiseks ja salakauba veo takistamiseks moodustati 1754 Üksik Piirivalvekorpus, mis valvas Venemaa keisririigi välispiiri Liivimaa kubermangus ja Ukrainas.

Eestimaa kubermangus loodi aga tolliteenistused 27. septembril 1782, kui keisrinna Katariina II käsul loodi tollipiiri üksused ja varjatud kauba toimetamise tõkestamiseks (“Об учреждении особой таможенной пограничной цепи и стражи для отвращения потаенного провоза товаров”) kõigis läänekubermangudes Tollipiirivalve, mis koosnes liikuvatest patrullidest ja tollipunktides asuvatest järelevaatajatest.

Toliiteenistuste tegevust reguleerisid 1819. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik; 1822. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik; 1819. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik, mis jaotas imporditavad kaubad nelja klassi, mis ka erinevalt maksustati; 1850. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik, 1857. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik; 1892. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik; 1904. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustik ja 1910. aasta Venemaa keisririigi tollimäärustikud.

1910. aasta tollimäärustik andis tolliteenitstusele loa ka 100-verstalises tollitsoonis salakaubavedamise vastu võitlemise eesmärgile teha omal initsiatiivil läbiotsimisi ja võetusi.

Venemaa keisririigi tolliteenistus lõpetas oma tegevuse Keisririigi läänepiiril peale Esimese maailmasõja algust.

Venemaa Keisririigi Sandarmikorpuse RatsakorpusRedigeeri

Venemaa Keisririigi Sandarmikorpuse Tallinna kindluse sandarmikomandoRedigeeri

[11].

Venemaa Keisririigi Tallinna linna politseiRedigeeri

18. mail 1882 moodustati Tallinna linna politsei (О преобразовании Ревельской городской полиции)[12]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri