Pristav oli Venemaa keisririigis haldusüksuse – maakonna ja linnaosa taseme politseiametnik, kelle pädevuses oli maakonna ühe osa (valla/linnajao vms) korrakaitsepolitseilised ülesanded.

Pristavid allusid ametialaselt läbi kubermangu või kubermangulinna politseijuhi, kes määrati siseministri poolt Venemaa Keisririigi Siseministeeriumi Politseidepartemangule.

MaakonnapristavidRedigeeri

Piirkonnapristavite (vene keeles становой пристав) ametikohad loodi Venemaal 1837. aastal semstvopolitsei põhimäärusega, maapiirkondade piirkonnapristavid määrati ametisse kuni 1862. aastani kubermangu kuberneri poolt kohaliku aadli esitatud kandidaatide seast. Kuni 1916. aastani nimetati vaid linnajaoskonna ülemat pristaviks (полицейский пристав), maakonnas vastas pristavile politseiülema nooremabi. 1916. aasta sügisest muudeti maakonna politseiülema nooremabi nimetus maapristaviks (становой пристав). Ametialaselt allus ta maakonna korrakaitse eest vastutavale maakonna politseivalitsuse juhile ispravnikule ja maakohtule.

Alates 1878. aastast olid piirkonnapristavi alluvuses ka maakonnaurjadnikud. Piirkonnapristavi ametikoht likvideeriti 1917. aastal Venemaa Ajutise Valitsuse poolt ning asendati miilitsaga.

LinnapristavidRedigeeri

Pärast 1867. aasta Venemaa Keisririigi linnakorraldusseaduse vastuvõtmist loodi linnapeale alluva linnapolitsei politseiülema (politseimeister) alluvuses olevate linnapristavite (участковый пристав) ametikohad. Linnapristavite ülesandeks oli teenistuskohaks määratud piirkonnas valvata linna heakorra järele, jälgida korrakaitsealaste korralduste täitmist ning tagada seaduste ja korralduste täitmine, kontrollida politseipostide tööd ning teostada tagaotsitavate isikute ja vara tagaotsimist ning väljastada linnas asumise lube.

 
Enne 1917. aastat pidasid korda linnapolitseinikud e kardavoid (vene городовой ehk "linnavaht")

Kuni 1916. aastani nimetati politseivalitsuse linnajaoskonna ülemat, politsei territoriaalse jaoskonna ülemat, pristaviks (полицейский пристав). Politseipristav allus linna politseiülemale ja tema vanemabile. Talle allusid: pristavi abi, kardavoid (городовой), järelevaatajad (oколочный надзиратель) ehk kvartaliülevaatajad[1] lihtpolitseinikud jt madalama astme politseiametnikud.

Politseipristavi ülesandeks oli:

  • avaliku korra kindlustamine ja heakorra tagamine oma tegevuspiirkonnas;
  • kahtlusaluste, järelevalvealuste ja sõjaväekohuslaste tagaotsimine;
  • arvestuse pidamine ja järelevalve jaoskonna territooriumil elavate inimeste, sh välismaalaste ja sõjaväekohuslaste üle;
  • epideemiate leviku tõkestamiseks abinõude tarvitusele võtmine;
  • koostöö kohtutäituriga (maksude, laenude, trahvide sissenõudmine);
  • järelevalve lahkusuliste (vanausulised, baptistid jt) üle[2].

KohtupristavidRedigeeri

Pärast 1864. aasta kohtureformi loodi kohtute tegevuse kindlustamiseks kohtupristavite (судебный пристав) institutsioon.

DuumapristavidRedigeeri

Pärast 1905. aasta 17. oktoobri manifesti alusel Venemaa Riigiduuma moodustamist loodi duuma tegevuse kindlustamiseks ja korra hoidmiseks duumapristavite institutsioon (думские приставы).

ViitedRedigeeri