Epideemia
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2024) |
Epideemia ehk taud ehk rändtaud (inglise keeles epidemic) on hulgaline haigestumine mingisse ägedasse nakkushaigusse. See on haiguse kiire levik suurele hulgale peremeesorganismidele antud populatsioonis lühikese aja jooksul. Epideemiaks nimetatakse tänapäeval ka mis tahes haiguse ebaharilikult sagedast ilmnemist, näiteks vähktõve või südame- ja veresoonkonna haiguste sagedast esinemist kogu maailmas.
Epideemiaid põhjustavad tavaliselt mitmed tegurid, sealhulgas muutused peremeespopulatsiooni ökoloogias (nt suurenenud stress või vektorliikide tiheduse suurenemine), patogeeni reservuaari geneetiline muutus või esilekerkiva patogeeni sissetoomine peremeespopulatsioonile (patogeeni või peremehe liikumisega).
Epideemia piirdub ühe piirkonnaga, kui see aga levib teistesse riikidesse või mandritele ja mõjutab suurt hulka inimesi, võib seda nimetada pandeemiaks.
Põhjused
muudaNakkushaiguste epideemiat põhjustavad tavaliselt mitmesugused tegurid, sealhulgas:
- Muutused vastuvõtva populatsiooni ökoloogias
- Geneetiline muutus patogeeni reservuaaris või esilekerkiva patogeeni viimine peremeespopulatsiooni
- Peremeesorganismi immuunsus kas väljakujunenud patogeeni või äsja esilekerkiva uudse patogeeni suhtes väheneb järsult alla endeemilises tasakaalus leiduva immuunsuse ja ülekandelävi on ületatud
- Nakatunud toiduvarud, nagu saastunud joogivesi ja teatud loomade, näiteks rottide või sääskede populatsioonide ränne, mis võivad toimida haiguste edasikandjatena
- Teatud aastaajad, näiteks läkaköha esineb kevadel, samas kui leetrid põhjustavad kaks epideemiat, ühe talvel ja teise märtsis. Gripp, nohu ja muud ülemiste hingamisteede infektsioonid esinevad valdavalt talvel
- Nakkustest, mis levib inimeselt inimesele, loomalt inimesele või keskkonnast või muust meediast
- Pärast kokkupuudet kemikaalide või radioaktiivsete materjalidega. Näiteks Minamata haigus on põhjustatud elavhõbedaga kokkupuutest
Vaata ka
muudaVälislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Epideemia |