Adrakohus

Adrakohus ehk haagikohus (rahvakeeles ka aakreht, aagreht või haagreht, haagrehikohus või aagrehikohus) oli maapolitseikohus, mis täitis kohapeal nii politsei kui ka madalama astme kohtu ülesandeid ning moodustati Liivimaal 15. sajandi esimesel poolel ja Eestimaal 16. sajandi alguses.

Adrakohtute moodustamine ja ülesanded

Adrakohtud tegutsesid Liivimaa kubermangus kuni sillakohtute asutamiseni 1668. aastal ja Eestimaa kubermangus kuni 1888. aastani.

Adrakohtuid juhtisid adrakohtunikud:

• vasall võis kohut mõista talupoegade üle kriminaalsüütegude asjus;
• valvata heakorra järele;
• lahendasid vasallide ja talupoegade vahelisi tülisid.

Adrakohtute kui madalama astme kohtute ülesandeks oli:

1. talumaade suuruse määramine atrade järgi;
2. põgenenud talupoegade tagasinõudmine, esialgu põgenenud pärisorjadest talupoegade asukoha kindlakstegemine ning nende tagastamine omanikule.

Hiljem lisandus nendele ülesannetele veel talupoegade poolt toime pandud pisikuritegude uurimine ja süüdlaste karistamine kergemate kuritegude eest (kuni 100 vitsahoopi, kuni 2 päeva kartsa). Samuti viisid adrakohtunikud läbi juurdlusi kriminaalasjus, esitades materjalid maakonna- või alamkohtule, ning jälgisid kõrgemate kohtute ja valitsusasutuste otsuste täitmist. 19. sajandil lisandus adrakohtute ülesannete hulka ka talupoegade rahutuste mahasurumine ja süüdlaste karistamine.

Adrakohtu esimeheks oli adrakohtunik (vene keeles гакенрихтер; saksa keeles Hakenrichter), mis hilisemas Venemaa Keisririigi teenistusastmete tabelis vastas IV astme kolleegiuminõunikule. Eestimaal kinnitati adrakohtunik ametisse Eestimaa rüütelkonna peamehe poolt, teatades sellest kubernerile. Adrakohtuniku amet oli tasuta, kuid selle täitmine andis eelduse rüütelkonna võimuredelil edasi liikuda. Mõisniku või talupoegade kogukonna määrati poolt kohaliku kohtu, tavaliselt adrakohtu liikmeks hirsnik , kelle ülesandeks oli kohalike tülide lahendamine. Enamasti olid nad tavaõiguse head tundjad, kes ametlikult võisid lahendada kõiki tülisid, mis polnud piisavalt tähtsad, et sellega pidanuks tegelema kõrgema astme kohus, maaisand. Tegelikult langetas lõppotsuse siiski mõisnik, kuid kui otsus otseselt temasse ei puutunud, võisid hirsnikud ka iseseisvalt otsustada. Pärast kubermangude moodustamist allusid adrakohtunikud ametlikult kubernerile ning 1796. aastast Eestimaa kubermanguvalitsusele.

Adrakohtusüsteemi loomisel jagati maakonnad adrakohturingkondadeks ehk haagidistriktideks esialgu 1 maakonnas, hiljem 2–3 igas maakonnas. Adrakohtu koosseisu moodustasid Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi poolt ringkonna mõisnike hulgast kolmeks aastaks valitud kohtunik ja kaks kaasistujat. Kaasistuja amet aga oli aadli hulgas äärmiselt ebapopulaarne, ja kuna kaasistujaks ei soovitud olla, tuli 1768. aastal adrakohtunike arvu suurendada seniselt neljalt (igas maakonnas üks) seitsmele: Järvamaal üks, teistes kaks kohtunikku. 1798. aastal suurendati haagikohtunike arvu 11-le.

Eestimaal oli 19. sajandi lõpus 11 adrakohturingkonda, nendest Järva kreisis 2 ning Harju, Lääne ja Viru kreisis 3.

Ajalugu

Mõisate asutamise intensiivsuse tõusuga 15. sajandil kasvasid ka talupoegade koormised ning sellest tulenevalt ka elukohast põgenemine. Põgenemiste ärahoidmiseks ning põgenike püüdmiseks ja väljaandmiseks sõlmisid Tartu piiskop, Kärkna kloostri abt ja nende vasallid oletatavasti juba 1411. aastal kokkuleppe, millega pandi ametisse adrakohtunik (Hakenrichter). 1458. aastal uuendati esialgset kokkulepet. Uus sõlmitud kokkuleppe täpsustas põgenike tagaotsimise ja tagasitoimetamise korda.

Aastatel 1453–1466 sõlmiti analoogne kokkulepe Eestimaa ja Vana-Liivimaa vasallide suurkokkutulekul, 1468. аastal kehtestati Liivimaal eksisteerinud haagikohtunike institutsioon Saksa ordu alal. 1482. aastal laienes see kogu Vana-Liivimaale. Pärast 1504. aasta katkuepideemiat, mis näiteks Harjus-Virus nõudis ohvriks üle poole elanikkonnast. 1504. aastal sõlmiti põgenike väljaandmise kokkulepe Saare-Lääne piiskopkonna feodaalide, 1508. aastal Saksa ordu ordumeistri ja Saare-Lääne piiskopi vahel. Liivimaa ordu alal kehtinud 1509. aastast kokkuleppe järgi võidi põgenikke tagasi nõuda 30 aasta jooksul.

Liivimaa ordu maameister Wolter von Plettenberg sõlmis 1509. aastal adrakohtu kokkuleppe Tallinna kirikute ja Padise kloostri abti ning ordu käsknike ja läänimeestega. Selle tulemusena seati ametisse Läänemaale üks ja Saaremaale kaks adrakohtunikku, nendest üks stifti ja teine Liivimaa ordu maa-alale.

Liivimaal asendati adrakohtud sillakohtutega 1668. aastal.

Adrakohtud tegutsesid edasi Eestimaal ja neile lisandusid Rootsi ajal teisedki politsei funktsioonid.

Pärast Põhjasõda 1710. aastast oli adrakohus maapolitseikohus väiksemate tüliküsimuste lahendamiseks ning talupoegade kohta käivate väiksemate süütegude puhul kohtumõistja ja otsuste täideviija. 1712. aastal avaldas Eestimaa kubermanguvalitsus publikaadi, mille alusel igaüks võis oma pärisorje, ka neid, kes olid tema juures olnud enne 1690. aastate näljaaega, välja nõuda. 1731. aastal avaldas Eestimaa kubermanguvalitsus maapäeva nõudel ja tema projekti alusel publikaadi, milles märgiti, et 1) keegi ei tohi talupoega (ega muud lihtinimest), kui tal pole vastavat luba, enda juures hoida üle 48 tunni; 2) kui talupoeg, kõrtsmik või muu lihtinimene varjab pagejat, langeb ta kehalise karistuse alla (10 paari vitsu) ja peab mõisnikule tasuma kahjud, mis see oli saanud pagemise tõttu; 3) kui kubjas oli varjamisest teadlik, pidi ta saama 10 paari vitsu, mida ta võis lunastada ½ riigitaalrit paar; 4) valitseja, kes varjamist teadis, pidi kaotama karistusena aastapalga, millele lisandus veel 14-päevane vangistus, millest ta aga võis vabaneda 7 riigitaalri eest; 5) mõisnik, kes oli varjamisest teadlik, pidi maksma karistusena 50 riigitaalrit; 6) tabatud pagejat võis mõisnik karistada esimese ja teise katse puhul kodukari korras, kolmandal korral tuli pageja anda kohtuvõimude kätte. Pagejate vangistamine ja väljanõudmine kuulus haagikohtunike ülesannete hulka.

Asehalduskorra ajal aastatel 1783–1796 adrakohtuniku amet ajutiselt kaotati, nende ülesandeid täitsid alammaakohtud.

Asehalduskorra lõppedes taastati adrakohtunike amet ja suurendati nende võimu. Adrakohtunikust sai ainuisikuline maapolitsei võimukandja, kes ainult erandjuhtudel kaasas kaks oma ringkonna mõisnikku kaasistujateks. Adrakohtunike pädevus avardus tunduvalt alates 18.–19. sajandi vahetusest seoses talurahvarahutustega ja vastuvõetud uute talurahvaseaduste elluviimisega.

Eestimaal tegutsesid adrakohtud 9. juunini 1888, mil nad likvideeriti ja politsei tegevus reorganiseeriti vastavalt "Läänemere kubermangude politsei ümberkorraldamise seadusele".

Adrakohturingkonnad 19. sajandi lõpus

Enne adrakohtute likvideerimist 1888 tegutsesid Eestimaa kubermangus järgmised adrakohturingkonnad:

Harju kreisis

• Ida-Harjumaa adrakohtunik (Ost-Harrischer Hakenrichter) – tegutses (1656–1884) Harju-Jaani, Jõelähtme, Jüri ja Kuusalu kihelkonnas
• Lõuna-Harjumaa adrakohtunik Süd-Harrischer Hakenrichter – tegutses (1797–1889) Hageri, Juuru, Kose ja Rapla kihelkonnas
• Lääne-Harjumaa adrakohtunik West-Harrischer Hakenrichter – tegutses (1656–1884) Harju-Madise, Keila, Nissi ja Risti kihelkonnas

Järva kreisis

• Ida-Järvamaa adrakohtunik Ost-Jerwenscher Hakenrichter – tegutses (1800–1886) Ambla, Järva-Jaani, Järva-Madise ja Koeru kihelkonnas
• Lõuna-Järvamaa adrakohtunik Süd-Jerwenscher Hakenrichter – tegutses (1824–1828) Järva-Peetri, Paide-Anna kihelkond ja Türi kihelkonnas

Lääne kreisis

• Maa-Läänemaa adrakohtunik Land-Wiekscher Hakenrichter – tegutses (1700–1889) Kirbla, Kullamaa, Mihkli, Märjamaa ja Vigala kihelkonnas
• Ranna-Läänemaa adrakohtunik Strand-Wiekscher Hakenrichter – tegutses (1712–1889) Haapsalu, Hanila-Varbla, Karuse, Lihula, Martna ja Ridala kihelkonnas
• Saarte-Läänemaa adrakohtunik Insular-Wiekscher Hakenrichter – tegutses (1763–1886) Käina, Lääne-Nigula, Noarootsi, Põhalepa, Reigi ja Vormsi kihelkonnas

Viru kreisis

• Maa-Virumaa adrakohtunik Land-Wierländischer Hakenrichter – tegutses (1807–1888) Simuna, Viru-Jaagupi ja Väike-Maarja kihelkonnas
• Ranna-Virumaa adrakohtunik Strand-Wierländischer Hakenrichter – tegutses (1712–1889) Haljala, Kadrina, Rakvere ja Viru-Nigula kihelkonnas
• Alutaguse adrakohtunik Allentakscher Hakenrichter vahel ka Vaivara adrakohtunik – tegutses (1802–1888) Jõhvi, Lüganuse ja Vaivara kihelkonnas

Vaata ka

• Meeskohus ja maakohus – maakonna tasandi seisuslik kohus, kes arutas talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju
• Sillakohus Liivimaa kubermangus
• Hirsnik

Välislingid

• Adrakohtunikest Eesti Ajaloo Arhiivis
• Nordisk familjebok (1909)