Kriminaalpolitsei Peavalitsus
Kriminaalpolitsei Peavalitsus oli Eesti kriminaalpolitsei keskasutus aastatel 1920–1924.
.jpg) Rahukohtu tänav 3, Kriminaalpolitsei Peavalitsuse hoone | |
| Asutatud | 5. jaanuaril 1920 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 13. juunil 1924 |
| Peakorter | Tallinn |
| Asukoht | Rahukohtu tänav 3, Tallinn |
| Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
| Juht | Jakob Kuus kt. (1919), |
| Emaorganisatsioon | Kohtuministeerium |
| Allorganisatsioonid |
Tallinna kriminaalpolitseiosakond Rakvere kriminaalpolitseiosakond Narva kriminaalpolitseiosakond Tartu kriminaalpolitseiosakond Võru kriminaalpolitseiosakond Petseri kriminaalpolitseiosakond[1][2] Valga kriminaalpolitseiosakond Viljandi kriminaalpolitseiosakond Pärnu kriminaalpolitseiosakond Paide kriminaalpolitseiosakond Haapsalu kriminaalpolitseiosakond Kuresaare kriminaalpolitseiosakond |
Kriminaalpolitsei peavalitsuse ülesanneteks olid: 1) Kriminaalpolitsei tegevuse üleüldine korraldamine ja juhtimine; 2) sellekohaste juhtnööride, korralduste ja seletuste andmine, mis kriminaalpolitsei tegevuse tehnilisesse küljesse puutuvad; 3) eelarvete kokkuseadmine kriminaalpolitsei ülevalpidamiseks; 4) statistika pidamine kuritegevuse üle, eelkaristusteadete korraldamine ja hoidmine ning teadete andmine ametasutuste nõudmiste peale; 5) kriminaalpolitsei asutuste ja ametnikkude tegevuse ja asjaajamise ülevalve ja revideerimine.
Eesti kriminaalmiilitsa ülem alates 1. maist 1919 oli Jakob Kuus, 28. novembril 1919 nimetas Vabariigi Valitsus Jakob Kuuse Kriminaalpolitsei Peavalitsuse ülema kohusetäitjaks ja 2. juulil 1924 Politsei Peavalitsuse ülema.
Eesti kriminaalpolitsei moodustati 5. jaanuaril 1920. aastal, kriminaalpolitsei korraldusega[3] Kohtuministeeriumi alluvuses. Kriminaalpolitsei asutustena moodustati: Kriminaalpolitsei Peavalitsus Tallinnas ja linnade ja maakondade politseivalitsuste kriminaalpolitsei osakonnad Tallinnas, Rakveres, Narvas, Tartus, Võrus, Petseris, Valgas, Viljandis, Pärnus, Paides, Haapsalus ja Kuresaares. Kriminaalpolitsei kohuseks oli prokuratuuri ja kohtuvõimude ülesandel, ametasutuste ning eraisikute ülesandmiste põhjal, kui ka oma algatusel, kuritegevuse jälgimist alustada ja juurdlemist toimetada. Kuritegevuse vastu võitlemisel oli kriminaalpolitsei ülesanneteks: 1) karistatava tegevuse ärahoidmine, jälgimine ning selgitamine; 2) kahtlustäratavate õnnetusjuhtumiste asjaolude selgitamine; 3) kriminaalprotsessuaalsed toimingud, nagu need kriminaalkohtupidamise seadustes ette nähtud; 4) järelevalve kurjategijate üle.
Eesti kriminaalpolitsei alustas tegevust uuel kujul 1920. aasta algust saadik. Enne seda tunti politseid Vene ajal Tallinnas ja Tartu linnas asutatud väikeste „sõsknoje otelenije"tena[4]. 1908. aastal asutati Venemaa keisririigis igasse kubermangu ja ülikoolilinna väikearvuline kriminaalpolitsei komando, sealhulgas ka Tallinnasse ja Tartusse[5]. Vene revolutsiooni ja Saksa okupatsiooni ajal püsisid mõlemad asutused ka miilitsa kõrval edasi, töötades nimetatud linnades. Kaugemale aga nende tegevus ei ulatunud ametnike vähesuse tõttu. Ülemineku aeg ja sõjaaegne seisukord sundis kriminaalpolitseid suurendama ja tema tegevust üle Eesti laiendama.
Eesti Kriminaalpolitsei peavalitsus ja 12 kriminaalpolitsei osakonda[6] allusid Kohtuministrile ja Kohtuministeeriumile. Osakondade tegevust ühtlustavaks asutuseks oli kriminaalpolitsei peavalitsus Tallinnas.
Eesti politsei koosnes kolmest harust: välis-, kriminaal-ja poliitilisest politseist. Esimestel aastatel oli igaühel neist oma peavalitsus, 20. mail 1924 võttis Riigikogu vastu Välis-, kriminaal- ja kaitsepolitsei ühendamise ajutise seaduse,[7] mille alusel loodi Siseministeeriumi alluvuses Politsei Peavalitsus, mis ühendas kõik kolm ametkonda. 16. juunist likvideeriti politsei-, kriminaal- ja kaitsepolitsei peavalitsused kui iseseisvad asutused.
Aastail 1918–1925 moodustasid Eesti maakonnad koos maakonnalinnaga politseiringkonna. Politseiasutuste kujundamise määrusega[8] 1. jaanuaril 1926 loodi prefektuurid: Tallinna-Harju, Tartu-Valga, Pärnu Prefektuur (1926–1927), Viljandi Prefektuur (1926–1927), Võru-Petseri prefektuur, Lääne-Saare Prefektuur, Viru-Järva, Narva, Raudteede prefektuur.
Kriminaalpolitsei Tallinna jaoskond tegutses Tallinnas, Pikk tänav 63. Juhtideks: August Karsna, Eduard Sernov.
Välislingid muuda
- Kriminaal-politsei funktsioonid.. Tätigkeitsbericht der Kriminalpolizei für 1923, www.herder-institut.de
Viited muuda
- ↑ Määrus Paide, Petseri ja Kuresaare kriminaalpolitsei osakondade likwideerimise ja nende asemele alaliste kriminaalpolitsei punktide moodustamise kohta., Riigi Teataja, nr. 149, 22 detsember 1923
- ↑ Määrus Rakwere kriminaalpolitsei Paide punkti, Wõru kriminaalpolitsei Petseri punkti ja Haapsalu kriminaalpolitsei Kuresaare punkti iseseiswateks kriminaalpolitsei jaoskondadeks muutmise kohta., Riigi Teataja, nr. 25-26, 14 veebruar 1925
- ↑ Eesti wabariigi walitsemise ajutise korra § 12-a põhjal wabariigi walitsuse poolt 5. jaanuaril 1920. a. wastuwõetud kriminaal-politsei korraldus, Riigi Teataja, nr. 4-5, 14 jaanuar 1920
- ↑ Ülevaade kriminaal-politsei tegevusest., Postimees (1886-1944), nr. 268, 16 november 1922
- ↑ Meie kriminaalpolitsei asutamine ja tema praegune seisukord., Päewaleht, nr. 283, 17 november 1922
- ↑ 200. Kriminaalpolitsei komissaride tegevuspiirkondade ja asukohtade määrus., Riigi Teataja, nr. 27, 28 märts 1939
- ↑ Äratõmme Wabariigi Walitsuse protokollist nr. 60, 13. juun. 1924 a., Riigi Teataja, nr. 92-93, 18 juuli 1924
- ↑ Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus., Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925