Viru-Järva prefektuur
Rakvere-Paide[1] ja Viru-Järva prefektuur oli aastail 1926–1940 eksisteerinud Eesti politsei piirkondlik prefektuur.
| Asutatud | 1926 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1940 |
| Peakorter | Rakvere |
| Asukoht |
Rohuaia tänav 13, Rakvere Tallinna tänav 25, Rakvere |
| Tegevuspiirkond | Viru maakond, Järva maakond |
| Juhtkond | Viru-Järva prefekt |
| Emaorganisatsioon | Siseministeeriumi Politsei Peavalitsus/Politseivalitsus/Politseitalitus |
Prefektuuri piirkonda kuulusid Rakvere, Kunda, Paide, Tapa ja Türi linn ning Järva maakond ning Viru maakonnast Aaspere, Assamalla, Avanduse, Haljala, Kunda, Küti, Mahu, Paasvere, Palmse, Rakvere, Roela, Rägavere, Salla, Sõmeru, Undla, Vao, Vihula ja Vohnja vald. Prefekti asukoht oli Rakveres.
Viru-Järva prefektuur ja Rakveres politseijaoskond asusid algul Rakveres Rohuaia tänaval, 1937. aastal kolisid üle uude majja Tallinna tänaval 25.
25. märtsil 1927 vastu võetud määruse[2] alusel nimetati Rakvere-Paide prefektuur ümber Viru-Järva prefektuuriks, sellega ühendati Narva prefektuur.
8. jaanuaril 1932 võeti vastu „Politseiasutuste kujundamise muutmise määrus“, millega muudeti taas iseseisvaks Narva prefektuur.
Prefekt oli ka samanimelise kodanliku õhukaitse ringkonna juht.
Viru-Järva prefektid
muuda- 1. aprill 1926 – 1927 Hugo Jakobsen, Rakvere-Paide prefekt[3]
- 1. aprill 1927 – 1934, Hugo Jakobsen, Viru-Järva prefekt
- 1. september 1934 – 30. oktoober 1937, Mihail Tang, Viru-Järva prefekt
- 1. november 1937 – 1940, Albert Ladva, Viru-Järva prefekt
- Kriminaalkomissar
- Paide kriminaalkomissar Hugo Heitor, – 1. märts 1936;
- Paide kriminaalkomissar Karl Michelson, 1. märts 1936 –;
Tegevuspiirkonnad
muuda
- Rakvere jaoskonna (Tallinna tänav 25, Rakvere) tegevuspiirkond Virumaal: Rakvere linn ning Sõmeru, Rägavere, Roela, Kunda-Malla, Pada, Kalvi ja Küti, Rakvere, Undla, Saksi, Vohnja, Haljala, Palmse, Vihula, Varangu ja Aaspere vallad ning Kunda alev Virumaal.
- Jõhvi jaoskonna tegevuspiirkond: Jõhvi, Voka, Järve, Kohtla, Püssi, Erra, Maidla, Mäetaguse, Illuka, lisaku ja Tudolinna vallad ning Jõhvi alev Virumaal.
- Narva 1. jaoskonna tegevuspiirkond: põhjapoolne osa Narva linna administratiiv-piirkonnast, mida lahutab lõunapoolsest linna osast järgmine piir lääne poolt lugedes: Tallinna-Narva raudtee kuni Soome-Rootsi prospektini, Soome-Rootsi prospekt kuni 6. Peetri tänavani, 6. Peetri tänav, Posti tänav, 6. Peetri tänav Raja tänavani, südalinna ja Juhkentali piiril asuv kraav, Narva-Jamburgi raudtee ning Peetri, Vaivara, Auvere-Joala, Narva, Kose, Skarjätina, Vasknarva vallad ja Narva-Jõesuu alev Virumaal.
- Narva 2. jaoskonna tegevuspiirkond: lõunapoolne osa Narva linna piirkonnast, mida lahutab põhjapoolsest linna osast 1. jsk. kirjelduses tähendatud piir.
- Väike-Maarja jaoskonna (Ärina mõisa valitsejamajas[4] hiljem Väike-Maarja alevikus) tegevuspiirkond: Vao, Avanduse, Salla, Paasvere, Porkuni ja Venevere vallad Virumaal.
- Paide jaoskonna (Tallinna tänav 10, Paide) tegevuspiirkond: Järvamaa ühes Paide, Tapa ja Türi linnaga.
- Tapa (Pikk tänav 3, Tapa) abikomissari tegevuspiirkond: Tapa linn ning Ambla, Lehtse, Liigvalla, Nõmmküla, Albu, Kapu ja Einmanni vallad Järvamaal.
- Türi (Viljandi tänav 7, Türi) abikomissari tegevuspiirkond: Türi linn ning Alliku, Särevere ja Käru vallad Järvamaal[5].
Muudatused
muuda1930. aastal muudeti Viru-Järva prefektuuri I jaoskonna tegevuspiirkonda Narvas: kuhu nimetati I jaoskonna Skarjatina raiooni Kose vallast Petšurki asundus. Skarjatina vald, arvatud välja Skamja, Kuritšeki, Stepanovštšina, Omuti I ja Omuti II külad. Vasknarva II raiooni Vasknarva vald, arvatud välja Vasknarva, Jaama, Smolnitsa, Remniku ja Getsemani külad. Skarjatina vallast Stepanovštšina, Omuti I ja Omuti II külad[6]. 1932. aastal vastu võetud „Politseiasutuste kujundamise muutmise määrusega“, muudeti Narva prefektuur taas iseseisvaks prefektuuriks.
Tegevuspiirkonnad
muuda
Tegevuspiirkond, 1939. aastal:
Viited
muuda- ↑ Wabariigi Walitsuse poolt 4. nowembril 1925 a. wastu wõetud Politseiasutuste kujundamise määrus., Riigi Teataja, nr. 177-178, 17 november 1925
- ↑ RT 1927, 32
- ↑ Prefekt H. Jakobsen vabastati ametist, Postimees nr.234, 28. august 1934, lk 4
- ↑ Korrakaitsest Väike-Maarjas läbi aegade, Väike-Maarja valla Infoleht, Nr 2 (169) Veebruar 2008, lk 12-13,
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 25. märtsist 1927 a. Politseiasutuste kujundamise määruse § 19 põhjal kinnitada ajutiselt, arvates 1. aprillist 1927 a., politseikomissaride ja politseiabikomissaride tegevuspiirkonnad (jaoskonnad), Riigi Teataja, nr. 33, 7 aprill 1927
- ↑ Väljaspool linnasid asuvate konstaablite tegevuspiirkondade (raioonide) muudatus., Riigi Teataja, nr. 8, 28 jaanuar 1930
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 13. oktoobrist 1939, Riigi Teataja, nr. 92, 20 oktoober 1939