Joaoru (ka Joaorg) on Narva linnaosa, mis paikneb linna idaosas.

Joaoru linnaosa asukoht

Joaoru linnaosa piirideks on Raja tänav põhjas, Aleksander Puškini tänav läänes, Narva jõe kaldajoon idas ja Tallinna–Peterburi raudtee lõunas. Joaoru linnaosa piirneb põhjas Vanalinna, läänes Kalevi ja lõunas Kreenholmi linnaosaga.

AjaluguRedigeeri

Joaoru nimi on tuntuks saanud 1920. või 1930. aastatel, varem on kohta kutsutud saksapäraselt Juhkentaliks Joala mõisa samanimelise poolmõisa järgi (saksa keeles Joachimsthal, vene keeles Іоахимсталь).[1]

 
Narva linnaplaan 1876. Kaardil Joachimsthal

1819 asutas Paul Momma Narva jõe äärde Joala mõisa maadele ketrusvabriku, hilisema nimega Narva kalevivabrik. Mõisa alale jäid 1857. aastal loodud Kreenholmi Manufaktuuri ehitised.

Joaoru linnaosa areng on seotud 1870. aastal ehitatud Peterburi–Narva raudteega ning Kreenholmi Manufaktuuri tegevusega. Narva jõe läänepoolsele kaldale rajati paralleelselt vabrikuhoonetega teenistujate ja tööliste asum, mis moodustas omamoodi satelliitlinna Narvale. Administratiivselt kuulus Joaoru 20. sajandi alguses Joala valda Vaivara kihelkonda Virumaal, alates 1917. aastast kuulus Joaoru Narva alla.[2]

Joaoru asumi varasemad hooned ehitati puidust, kuna Narva kindlusele oli keelatud lähemale kui 1,4 km ehitada kivimaju. 1864. aastal kustutati Narva Venemaa kindluste nimekirjast ja lubati kivihoonete rajamist endisesse keelutsooni. 1870. aastail asutati Joaoru jäärakusse malmivalu tehas, mis oli Narva linna lähikonna üks suuremaid ettevõtteid enne Esimest maailmasõda. Tehas tootis veetorusid.

Ülejäänud Joaorus olid eramajad õuede ja aiamaadega, Narva linna lõunakülje ja raudtee vahel väljakujunenud Joaoru eeslinna peatänav oli lõuna poole viiva vana tee osa (praegune Aleksander Puškini tänav). Joaoru eeslinna kavandati Kreenholmi manufaktuuri töötajate elamud ning 1881. aastal luteri Aleksandri kirik ja Kulgu tehases valminud erivärvilistest tellistest õigeusu Narva Issanda Ülestõusmise peakirik.

 
Joaoru linnaosa 1929. aasta Narva linnaplaanil

Joaoru linnaosa elanikkonna moodustasid algselt Narva-lähedaste suurvabrikute töölised. 1919. aasta 25. aprillil Viru rindel toimunud Punaarmee suurtükitulega süttis linnaosa ja hävines paarsada elumaja.[3][4] 1924. aastal suleti Joaorus asunud Zinovjevi masinatehas ja selle ruumides avati Narva Linna Tööstuskool. Tööstuskooli hooned põlesid maha 1940. aastal.

1936. aastal avasid Rootsi prints Gustaf Adolf ja krahv Folke Bernadotte Rootsi lõvi mälestusmärgi Põhjasõja Narva lahingu mälestamiseks. Aastail 1936–1938 ehitati Joaoru jäärakusse linnaarhitekt Erich Ottingu projekti alusel rannahoone, mis avati 1938. aastal.

 
Vaade Joaoru linnaosale enne rekonstreerumist

Linnaosas tegutses 2006. aastani Narva Juhkentali Kool.

Joaoru eeslinna tänavate loendRedigeeri

1929. aasta
linnaplaan
1912. aasta
linnaplaan
Malmi tänav Malmi uulits
Raja tänav Raja uulits
Masina tänav Kopika uulits
Raja uulits
Madise tänav Madise uulits
Kiriku tänav Kiriku uulits
Joaoru tänav Juhkentali uulits
Võerastemaja tänav ... uulits
Vaivara tänav Rakwere uulits
Kogukonna tänav Nikolai uulits
Lääne tänav Pühapäewa uulits
Kalda põik
Joala tänav Suur-Peterburi uulits
Posti tänav
Jaama tänav Jaama uulits
Aleksandri tänav Aleksandri uulits
Raudsilla tänav Shuwalowi uulits
1. Kalda tänav I Kalda uulits
2. Kalda tänav I Kalda uulits
3. Kalda tänav I Kalda uulits

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri