Vohnja vald

Disambig gray.svg  See artikkel räägib 1939. aastal moodustatud vallast, varasema valla kohta vaata artiklit Vohnja vald (Kadrina kihelkond).

Vohnja vald oli vald Viru maakonnas aastail 1939–1950.

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

Vald moodustati senise Vohnja valla maa-alast; senise Aaspere valla Läsna ja Metsanurga külade ning Loobu asunduse maa-aladest; senise Kõnnu valla talude nr. A-23, A-57, A-59–A-61, A-63, A-64 ja A-171 lahus-heinamaatükkide ning Kolga metskonna Suru metsandiku kvartaali nr. 66 maa-aladest.[1]

Vohnja valda kuulusid: Kallukse, Vaiatu, Vohnja, Kõrveküla, Uku, Eeriku, Metsaküla, Kolu, Sarapiku, Angapere ja Ohepalu külad ning „Sakssaare" üksiktalu, Soomukse, Arbavere, Kõnnu ja Mägiküla, Pala, Muusi, Tõreska külad, Tepu metsavahikoht ning „ Saueaugu“ nr. A-79, „Alevälja" nr. A-80, ,,Sinipalu“ nr. A-81 ja „Liivaku" nr. A-82 üksiktalud, Loobu, Läsna, Pikasaare, Reimäe, Metsanurga küla[2].

Vald kuulus Riigivolikogu 67. valimisringkonda, kust valiti I Riigivolikogusse Rudolf Penno.

Valla täitevkomitee esimees Hugo Leemets tapeti metsavendade poolt 5. juulil 1941.

13. septembril 1945 moodustati valla koosseisus Arbavere külanõukogu ja Vohnja külanõukogu. 26. septembril 1950 arvati valla maa-ala Tapa rajooni koosseisu.

ViitedRedigeeri

  1. Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
  2. 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta, Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939

Vaata kaRedigeeri