Narva vald oli vald Viru maakonnas Narva jõe idakaldal 18. jaanuarini 1945. Narva vald koos Raja ja Piiri vallaga moodustasid Narva-taguse. Vallamaja asus Väikülas.[1]

Narva vald
Pindala: 219 km²
Elanikke: 2894
Rahvastikutihedus: 13,2 in/km²
Eesti ja Narva-tagune
Eesti-Ingeri, Narva vallas 1934. aastal

Vald kuulus Riigivolikogu 73. valimisringkonda, kust valiti Elmar-Aleksander Lehtmets.

Vald kuulus Narva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.

Ajalugu

muuda

21. jaanuar 1927 täpsustas Viru maavalitsus, et Naroova-Jõesuu alevi, Naroova valla ja Naroova jõe nimedes Akadeemilise Emakeele Seltsi kaalutlemisel ja maavalitsuse vastava otsuse põhjal 20. nov. 1926 a. prot. nr. 71 §§ll ja 14 tuleb "Naroova“ asemel tarvitada ja kirjutada "Narva“.[2]

 
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi

1939. aastal toimunud haldusreformiga ühendati paljud väikesed vallad elujõulisemateks, Narva valla piire ei muudetud, maa-ala jäi senise Narva valla piires.

„16. Narva vald – maa-alaga senise Narva valla piires.“

Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88– 7. oktoobrist 1938[3]

Detsembris 1939 valis Narva vallavolikogu vallavanemaks tagasi Nikolai Raja, abivallavanemaks Narva põllumeeste konvendi esimehe Aleksander Laasi.[4]

1941. aastal asutati vallas kolhoosid Krasnaja Niva ja Krasnaja Korovka.[5]

Rahvastik

muuda

1922. aastal oli Narva vallas 350 eestlast (12,5%), 1765 venelast (63,0%) ja muid rahvusi 684 (24,5%) – kokku 2799 elanikku.

1934. aastal oli Narva vallas 600 eestlast (20,8%), 1449 venelast (50,0%) ja muid rahvusi 845 (29,2%) – kokku elas vallas 2894 inimest.

Asustus

muuda

Narva valda kuulusid külad: Keldrimäe, Lilienbachi, Uusküla, Natalino, Dolgaja-Niiva, Zahonje (Sahonje), Popovka, Odrasaare, Komarovka, Risu, Lömmi, Karuküla, Zaretšje, Karlova, Väiküla (Venkul), Saarküla (Sarkul), Karstela (Karostel), Gorka, Tõrvala (Smolka), Kallivere küla, Kallivere kruntnikud, Kallivere ülejõe, Rägala, Vanaküla, Feodormaa, Raja, Kullaküla, Hannike ja Ropsa[6] Nizino, Fedorovka, Orlõ, Keikino, Mannovka, Izvoz.[7]

Viited

muuda
  1. Maa-ameti kaardirakendused
  2. Viru maavalitsuse teadaanne. Riigi Teataja nr 5, 21. jaanuar 1927
  3. 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88. Riigi Teataja nr 87, 14. oktoober 1938
  4. Narva vallavanemaks uuesti N. Raja. Rahvaleht nr 293, 13. detsember 1939, lk 8
  5. Narvatagused kolhoosid likvideeruvad. Eesti Sõna nr 20, 30. detsember 1941, lk 6
  6. 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta. Riigi Teataja nr 75, 9. september 1939
  7. Tiit Rosenberg, Maareformist Eesti Vabariigi Virumaa Narva-tagustes valdades 1920–1940

Kirjandus

muuda
  • Piiriäärsetele küladele uued nimed. Rahvaleht nr 10, 12. jaanuar 1939, lk 1