Raja vald

(Ümber suunatud leheküljelt Skarjatina vald)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Narva jõe tagusest vallast, Raja vald on ka Kasepää valla endine nimi.

Raja vald (kuni 1939. aastani Skarjatina vald, ka eestipäraselt Karjati vald) oli vald Viru maakonnas Narva jõe idakaldal aastatel 1920–1945. Raja vald, Narva jõe ülemjooksul koos Piiri valla ja Narva vallaga, Narva jõe alamjooksul moodustasid Narva-taguse.

Skarjatina vald
Raja vald

Pindala: 111 km²
Elanikke: 3494
Rahvastikutihedus: 31,5 in/km²
Keskus: Karjati
Eesti ja Narva-tagune

Narva-tagused alad: Narva, Kose/Piiri ja Skarjatina/Raja vald, kuulusid algselt Vaivara kihelkonda. Vabariigi algusaastatel olid maakonnad jagatud kuni 1926. aastani lisaks valdadele ka kihelkondadeks, kuid ametliku jaotusena kirikukihelkondi seejärel enam ei eksisteerinud.

1922. aastal oli Skarjatina vallas 118 eestlast (3,4%), 3.374 venelast (96,4%) ja muid rahvusi 7 (0,2%) - kokku 3.499 elanikku. 1934. aastal oli Skarjatina vallas 158 eestlast (4,6%), 3.290 venelast (95,0%) ja muid rahvusi 16 (0,4 %) - kokku 3.464 elanikku.

Eesti haldusjaotus 1925. aastal

1929. aastal oli Skarjatina vallas 619 talundit. Valla elanikest umbes 95% olid venelased.[1]

1928. aastal Riigikogu poolt vastu võetud seaduse järgi oli välismaalastel keelatud omandada, vallata või kasutada kinnisvara Skarjatina vallas (samuti teistes piiriäärsetes valdades).[2]

Raja vald moodustati 1939. aastal toimunud haldusreformiga, maa-alaga senise Skarjatina valla piires. 1939. aastal nimetati Skarjatina vald ümber Raja vallaks.[3]

„20. Raja vald — maa-alaga senise Skarjatina valla piires.“

Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88– 7. oktoobrist 1938[4]

Eesti valdade kaart. Musta kontuuriga vanad vallapiirid, punasega 1939. aastal moodustatud vallad

Skarjatina valda kuulusid külad: Konduši I küla, Konduši II küla, Kukin Beregi-Malintsevo küla, Kuritšeki küla, Mokredi küla, Omut I küla, Omut II küla, Radoveli küla, Skamja küla, Skarjatina Gora küla, Stepanovštšina küla, Suur Perevoloki küla, Suure Zagrivje küla, Väike Zagrivje küla, Zaborovje (Заборовье) küla, Vtroja küla, Uue Gorodenka asundus[5].

Raja valla riigimõisad: Annenskoje mõis (Annemõis), Korsakovi mõis, Remenniku mõis, Zaglištše mõis, Zagrivski Obrezi mõis, Väike-Tetšino mõis[6]

Raja valda kuulusid külad: Skarjatina, Stepanovtštšina, Mokredi, Zaborovje, Djuk-Perevolok, Radoveli, Zagrivje (Sagrivje), Konduši ja Omuti, Vtroja, Skamja, Kuritšek, Perevolok, Kukin Bereg, Malintsevo ja Remenniku (Ременник) talu (Vtroja jõel)[7].

Skarjatina/Raja valla alal asusid ka kadunud külad: Kakolok ((Каколки (Коколок)), Узно, Метскюлла (Мечкино), Куричек (Курица, Выдрино), Mustajõe (Черна, Черная), Маленцово (Самохон), Eesti-Perevoloka)[8].

Pärast 1939. aasta valdade reformi alustati ka Narva-taguste alade venepäraste asulanimete eestistamist: Verhneje SeloPermisküla, SõrenetsVasknarva, Skarjatina GoraKarjati, Stepanovšina (Степановщина) – Kalda, DjukKalaküla, PerevolokPerve, Skamja – Kambi, KuritšekKurundi, Vtoraja – Raja, RadoveliRaadvere, Zaborovje (Заборовье) – Tagametsa, Kukin Bereg ja Malentsovo (Кукин берег и Маленцово) – Aru.

1944. aasta novembris arvas Vene NFSV Raja valla territooriumi Leningradi oblasti Slantsõ rajooni koosseisu.[9]

ViitedRedigeeri

  1. Kari Alenius. Petserimaa ja Narvataguse integreerimine Eestiga ning idaalade maine eesti avalikkuses 1920-1925. Akadeemia. Nr.11, 1999
  2. Välismaalastele kinnisvarade omandamise, valdamise ning kasutamise kitsendamise seadus. Riigi Teataja. Nr. 48, 15. juuni 1928
  3. Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
  4. 776. Vabariigi Presidendi otsus nr. 88., Riigi Teataja, nr. 87, 14 oktoober 1938
  5. Rahvusarhiiv. Skarjatina valla eksplikatsioon
  6. Rahvusarhiiv. Põllutööministeeriumi Katastri ja Maakorralduse osakond. Virumaa. Raja vald
  7. 590. Viru Maavanema otsus Viru maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta, Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939
  8. Забытые деревни, История Принаровья
  9. Eesti Entsüklopeedia 6. köide, lk.562