Piiri vald

Piiri vald oli vald Viru maakonnas, Vaivara kihelkonnas Narva jõe idakaldal aastail 1939–1945. Vald moodustati senise Kose valla piires. Piiri vald koos Raja valla ja Narva vallaga moodustasid Narva-taguse. Vallamaja asus Krivasoo külas.[1]

Piiri vald

Elanikke: 1202
Eesti ja Narva-tagune
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi

Kose vald (vene keeles Козельскaя) eksisteeris alates 1920. aastast kuni 1939. aastani Narva jõest ida pool asunud maa-alal, mis pärast Eesti Vabadussõja edukat lõppu oli liidetud Tartu rahulepingu alusel Viru maakonnaga.

Vald kuulus Riigivolikogu 66. valimisringkonda, kust valiti Aleksander Ossipov, ja Vasknarva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.

Piiri valla riigimõisad: Dundukovi mõis, Gromovo mõis, Marinskaja mõis, Urakonda mõis, Uue-Rantovka mõis, Vana-Rantovka mõis.

AjaluguRedigeeri

1939. aastal toimunud haldusreformiga ühendati paljud väikesed vallad elujõulisemateks, Kose vallast moodustati selle endistes piirides Piiri vald.

„19. Piiri vald — maa-alaga senise Kose valla piires.“

Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88– 7. oktoobrist 1938[2]

RahvastikRedigeeri

1922. aastal oli Kose vallas 113 eestlast (8,7%), 1194 venelast (91,1%) ja muid rahvusi 3 (0,2%) – kokku 1310 elanikku.

1934. aastal oli Kose vallas 145 eestlast (11,3%), 1135 venelast (88,2%) ja muid rahvusi 7 (0,5%) – kokku 1287 elanikku.

1. aprillil 1939 oli vallas 1202 elanikku.

AsustusRedigeeri

Piiri valda kuulusid külad: Kossari (vene k. Косари), Pustoi Konets, Skorjatina Gora, Ust-Žerdjanka, Suur-Žerdjanka, Romanovštšino, Nižõi, Krjuša Lukina-Gora, Krjuša, Kivikonda, Kljušna puustus, Vlasovo puustus, Dolgaja-Niva, Kasekonda[3], Uusna.[4]

ViitedRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • "Kogu vald võitleb karskuse eest, kuid viina juuakse ikkagi". Lääne Elu nr 119, 16. oktoober 1939. Lk 2