Vaivara vald
|
See artikkel räägib aastatel 1992–2017 eksisteerinud vallast, 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Vaivara vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Vaivara vald (Vaivara kihelkond). |
Vaivara vald oli vald Ida-Viru maakonnas.
| Vaivara vald | |
|---|---|
|
| |
|
| |
| Pindala: 398 km² | |
Elanikke: 1871 (1.01.2017)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 4,7 in/km² | |
|
EHAKi kood: 0851[2] | |
| Keskus: Sinimäe | |
 |
Vaivara vald oli Eesti kõige idapoolsem vald pindalaga 397,97 ruutkilomeetrit. See piirnes põhjas Soome lahega, idas Narva ja Narva-Jõesuu linna, Narva jõe ja Narva veehoidlaga, lõunas Illuka vallaga ning läänes Sillamäe linna ja Toila vallaga.
Seisuga 1. jaanuar 2008 elas vallas 1800 inimest. Elanikest on 25% eestlased, 65% venelased, 3% valgevenelased, 2% soomlased, 2% ukrainlased ja 3% muus rahvusest.
Seisuga 1. jaanuar 2012 elas vallas 1754 inimest. Elanikest on 21,6% eestlased, 60% venelased, 2,7% valgevenelased, 2,4% ukrainlased, 1,8% soomlased ja 11,5% teistest rahvustest inimesed.
Vaivara viimane vallavanem oli Heiki Luts.[3] Haldusreformi tulemusel ühines Vaivara vald 21. oktoobril 2017 Narva-Jõesuu linnaga.
Asustus muuda
Alevikud muuda
Sinimäe 372 elanikku (2012. aasta seisuga) – Olgina 523[4]
Külad muuda
Arumäe 26 elanikku (2012. aasta seisuga) – Auvere 22 – Hiiemetsa 15 – Hundinurga 15 – Laagna 42 – Kudruküla 100 – Meriküla 17 – Mustanina 29 – Peeterristi 51 – Perjatsi 57 – Pimestiku 7 – Puhkova 41 – Soldina 91 – Sõtke 49 – Tõrvajõe 31 – Udria 24 – Vaivara 169 – Vodava 22[4]
Kadunud külad muuda
Auga – Hoovi – Härmamäe – Jaama – Joala – Kannuka – Kirikuküla – Krivasoo – Kulgu – Kärekonna – Lapiotsa – Metsküla – Mudajõe – Mustajõe – Mõisaküla – Müdiküla – Orujõe – Põlendiku – Pähklimäe – Reidepõllu – Riigiküla – Ridaküla – Uhekonna – Saarevälja – Sininõmme – Sirgala – Sooküla – Sundja – Tuleviku – Tuulukse – Tünnerküla – Vanaküla – Vepsküla – Viivikonna
Rahvastiku muutumine muuda
Seisuga 1. jaanuar 2001 elas vallas 1652 inimest. Elanikest on 27% eestlased, 60% venelased, 3% valgevenelased, 3% soomlasi ja 7% muust rahvusest.
Seisuga 1. jaanuar 2005 elas vallas 1768 inimest. Elanikest on 27% eestlased, 64% venelased, 3% valgevenelased ja 6% teistest rahvustest inimesed
Seisuga 1. jaanuar 2006 elas vallas 1852 inimest. Elanikest on 26% eestlased, 64% venelased, 3% valgevenelased, 2% soomlasi ja 5% teistest rahvustest inimesed.
Seisuga 1. jaanuar 2010 elas vallas 1788 inimest; 1. jaanuaril 2011 1769 inimest;[5] 1. jaanuaril 2012 1754 inimest[4].
Ajalugu muuda
Vaivara valda mainitakse 1816, kui Eestimaa talurahvaseaduse alusel moodustati Vaivara kihelkonnas Vaivara mõisavald. Esimene puust vallamaja ehitati Perjatsi külla. Vallamajas asusid tööle mõisa poolt määratud vallavanem ja tema abi ning vallasekretär, hiljem lisandusid kohtunik, käskjalg ja vallapolitseinik. Halduslikult allus vald Viru kreisile Eestimaa kubermangus
1835. aasta sügisel said Vaivara kiriku juures perekonnanime 101 Vaivara mõisavalla ja 10 Vaivara kirikuvalla peret.
1866. aasta vallaseadusega vähenes mõisa võim valla üle. Selle seaduse alusel moodustatud valda kuulusid Vaivara mõis (Waiwara) ja Vaivara pastoraat.
1892. aastal liideti Vaivaraga Auvere, Hiiemetsa ja Türsamäe vald sinna kuulunud Auvere (Amfer), Repniku (Repnik) ja Türsamäe mõisa (Türsel) maadega. 1893 liideti veel Sõtke vald koos Vana-Sõtke mõisa (Alt-Söttküll) maadega. 1913. aastal on dokumentides märgitud, et valda kuulusid ka Sillamäe poolmõisa maad.
1937.–1938. aasta vallareformiga liideti Vaivara vallaga osa Peetri valla maid. Vaivara valla suurus pärast reformi oli 213,1 km², keskus asus Päite külas. Ülejäänud tänase Vaivara valla Aladest moodustati Alutaguse vald.
17. jaanuari 1941 Rahvakomissaride nõukogu määrusega muudeti omavalitsused täitevkomiteedeks ja komplekteeriti täitvkomiteede uued koosseisud. Moodustatud täitevkomiteede tegevuse lõpetas saksa okupatsioon.
13. septembril 1945 moodustati Vaivara valla piirides kolm külanõukogu: Vaivara külanõukogu keskusega Uus-Sõtke külas, Türsamäe külanõukogu keskusega Türsamäe asulas (Sillamäel) ja Perjatsi külanõukogu keskusega Perjatsi külas. Selle sammuga muudeti Eesti NSV haldussüsteem kolmetasandiliseks (külanõukogu, vald, maakond). Esimesed täitevkomiteede esimehed olid keskvõimu poolt ametisse määratud. Kohalikud valimised toimusid alles 18. jaanuaril 1948.
26. veebruaril 1949 läks Vaivara vald koos sinna kuuluvate külanõukogudega moodustatava Jõhvi maakonna koosseisu.
1. oktoobril 1950 kehtestati Eestis uus administratiiv-territoriaalne jaotus, mis oli vastavuses NSV Liidus kehtivaga. Uue korraga kaotati kõik maakonnad ja vallad, Eestis kehtestati uuesti kaheastmeline halduskorraldus. Vaivara ja Alutaguse vallad likvideeriti ja territoorium liideti Narva linna piirkonnaga.
1954. aastal taastati endiste valdade piiridesse Vaivara ja Alutaguse külanõukogu, mis allusid Narva linnapiirkonnale. Vaivara küla sai külanõukogu keskuseks.
1960. aastal eraldati Vaivara territoorium Narva linnapiirkonnastja liideti Kohtla-Järve rajooniga. 1977. aastal liideti Vaivara ja Alutaguse külanõukogu Vaivara külanõukoguks, 1978. aastast Sinimäe külanõukogu keskusega Sinimäel.
Sinimäe valla omavalitsuslik staatus kinnitati 1992. aasta 9. aprillil.[6] Sama aasta 30. aprillil nimetati vald ümber Vaivara vallaks.[7] Vaivara valla ühinemisega 2017. aasta haldusreformi käigus kadus senine haldusüksus 21. oktoobril 2017 ja ühines Narva-Jõesuu linnaga.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 30.05.2017.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 11.07.2022.
- ↑ Siseministeerium: Kohalike omavalitsuste juhid 2014. a. jaanuari seisuga, vaadatud 17. oktoober 2014
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Vaivara vald
- ↑ Valla koduleht:Üldinfo
- ↑ Ida-Viru maakonna Aseri, Maidla, Mäetaguse ja Sinimäe valla, Lääne-Viru maakonna Kaarli, Kadrina, Laekvere, Rakke, Rägavere ja Simuna valla ning Pärnu maakonna Audru valla omavalitsusliku staatuse kinnitamise kohta (vastu võetud 09.04.1992)
- ↑ Ida-Viru maakonna Sinimäe valla ümbernimetamise kohta (vastu võetud 30.04.1992)
Välislingid muuda