Rahukohtu tänav

Rahukohtu tänav on tänav Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas.

Rahukohtu tänav

Rahukohtu tänav algab Kiriku platsilt ja lõppeb Toom-Rüütli tänavaga ristudes. Rahukohtu tänav on ligikaudu 150 m pikkune.

Hoonestus

• Rahukohtu tänav 1, Riigikantselei hoone. Kinnismälestis nr 3012
• Rahukohtu tänav 3, asub Stenbocki maja - Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei asupaik. Kinnismälestis nr 3013
• Rahukohtu tänav 4, Hollandi Suursaatkond Tallinnas. Kinnismälestis nr 3014

Patkuli vaateplats

• 

  Riigikantselei hoone

• 

  Stenbocki maja - Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei hoone

• 

  Hollandi Suursaatkond Tallinnas, Rahukohtu tänav 4

• 

  Rahukohtu tänav 5

Ajalugu

Varasemalt on tänavat nimetatud veel Pansioni tänavaks (Pensionsgasse), seal 1855–1860. aastal asunud Toomkooli õpilaste pansionaadi järgi.

Rahukohtu tänav 1 hoonetekompleks koosneb mitmest eri perioodidel ehitatud hoonest. Neist kõige vanem on klindi serval paiknev hoone, mis tõenäoliselt oli oma preagusel kujul olemas juba 1683. aastal. 18. sajandil kasutati hoonet aidana, hiljem ehitati hoonesse korterid. Teised krundil paiknevad hooned on hilisemad. Kompleksi täiendati kuni 20. sajandini.

Rahukohtu tänav 3 asuva hoone projekteeris Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, pärast 1783. aastal Tallinna asehalduskonna moodustamist, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahenditest. Hoone valmis 1792. aastal ja sellest sai hoopis Hiiu-Suuremõisa mõisniku krahv Jakob Pontus Stenbocki Tallinna residents.

1855. aastal alustas elamus tööd Toomkooli pansionaat, mille järgi kutsuti ajutiselt ka kogu tänavat 1891. aastal võeti maja kasutusele Venemaa keisririigi (Tallinna-Haapsalu Rahukogu jt.) ja seejärel Eesti Vabariigi ajal Tallinna-Haapsalu Rahukogu ja Tallinna ringkonnakohtu kohtuhoonena.

Rahukohtu tänav 4 asub 17. sajandi lõpust pärineva elamukompleks, mis kuulus 18.-20. sajandi alguseni Fockide aandlisuguvõsale. Hoonestus on ajaloo vältel kuulunud: Fockide, Pahlenite, Üxküllide ja Maydellide suguvõsadele. Täna asub hooneansambli peahoones Iirimaa suursaadiku residents ja Iirimaa suursaatkond Tallinnas. Kõrvalhoones, Rahukohtu tänav 4-2 asub Hollandi suursaatkond.

Ajavahemikul 27.06.1950–1989 kandis tänav Rahvakohtu tänava nimetust.

Eesti NSV ajal tegutsesid hoones 1987. aastani Tallinna Linna Kalinini Rajooni Rahvakohus ja Tallinna Linna Oktoobri Rajooni Rahvakohus.