Rahukohtu tänav

tänav Tallinnas

Rahukohtu tänav on tänav Tallinna vanalinnas, Kesklinna linnaosas.

Kaart
Kaart
Rahukohtu tänav

Rahukohtu tänav algab Kiriku platsilt ja lõppeb Toom-Rüütli tänavaga ristudes. Rahukohtu tänav on ligikaudu 150 m pikkune.

Hoonestus muuda

Patkuli vaateplats

Ajalugu muuda

Varem on tänav olnud Pansioni tänav (Pensionsgasse) seal 1855–1860. aastal asunud Toomkooli õpilaste pansionaadi järgi. Rahukohtu tänav Tallinnas on kandnud ajalooliselt nimetusi - saksa keeles Friedensgerichtsstraße, Friedensgerichtstraße; vene keeles Пансионная ул., Мировой переулок, Рахукохту, ул.[5]

Rahukohtu tänav 1 hoonetekompleks koosneb mitmest eri perioodidel ehitatud hoonest. Neist kõige vanem on klindi serval paiknev hoone, mis tõenäoliselt oli oma praegusel kujul olemas juba 1683. aastal. 18. sajandil kasutati hoonet aidana, hiljem ehitati hoonesse korterid. Hoone kuulus krahvide Mannteuffellite suguvõsa liikmetele. Toompeal alates 1783. aastast tegutsenud Toompea Aadliklubi (al 1788 Societät auf dem Dom), ostis klubile Toompeal asuva krahv Manteuffeli maja[6] , kus toimusid aadliklubi ballid. Teised krundil paiknevad hooned on hilisemad. Kompleksi täiendati kuni 20. sajandini.

 

Rahukohtu tänav 3 asuva hoone projekteeris Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks, pärast 1783. aastal Tallinna asehalduskonna moodustamist, kuid pärast asehalduskonna likvideerimist ja hooneehituse riikliku finantseerimise lõpetamist 1788. aastal[7] jätkas krahv Jakob Pontus Stenbock hoone ehitust isiklikest vahenditest. Hoone valmis 1792. aastal ja sellest sai hoopis Hiiu-Suuremõisa mõisniku krahv Jakob Pontus Stenbocki Tallinna residents.

1855. aastal alustas elamus tööd Toomkooli pansionaat, mille järgi kutsuti ajutiselt ka kogu tänavat Pansioni tänavaks (saksa keeles Pensionsgasse). 1891. aastal võeti maja kasutusele Venemaa keisririigi (Tallinna-Haapsalu Rahukogu jt) ja seejärel Eesti Vabariigi ajal Tallinna-Haapsalu Rahukogu ja Tallinna ringkonnakohtu kohtuhoonena.

Ajavahemikul 27.06.1950 – 1989 oli tänava nimi Rahvakohtu tänav.

Eesti NSV ajal, 1950ndail aastail asus aga Rahvakohtu 3/5 hoones Tallinna Polütehnilise Instituudi keemia- ja mäeteaduskonna internaat ja 1955. aastast ENSV Kaubandusministeeriumi Õppekombinaat[8] ning Eesti NSV Ülemkohus ning paar madalama astme kohtuasutust. 1987. aastani tegutsesid hoones Tallinna Linna Kalinini Rajooni Rahvakohus ja Tallinna Linna Oktoobri Rajooni Rahvakohus.

Rahukohtu tänav 4 asub 17. sajandi lõpust pärineva elamukompleks, mis kuulus 18.–20. sajandi alguseni Fockide aadlisuguvõsale. Hoonestus on ajaloo vältel kuulunud: Fockide, Pahlenite, Üxküllide ja Maydellide[9], Grünewaldtide suguvõsadele. Täna asub hooneansambli peahoones Iirimaa suursaadiku residents ja Iirimaa suursaatkond Tallinnas. Kõrvalhoones, Rahukohtu tänav 4-2 asub Hollandi suursaatkond.

Viited muuda

  1. 3012 Elamu Rahukohtu t.1, 17.-20.saj., Kultuurimälestiste register
  2. 3013 Kohtuhoonete ansambel Rahukohtu t.3, 1787-1792.a., Kultuurimälestiste register
  3. 3014 Elamu Rahukohtu 4 hooviansambliga, 17.-20.saj., Kultuurimälestiste register
  4. Toompea nõlval asuv väärtuslik kinnistu müüdi 15 miljoni krooniga, www.ohtuleht.ee, 23. september 2010
  5. Rahukohtu tn, EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut, Eesti kohanimed (vaadatud 15.07.2021)
  6. Heidi Heinmaa, Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Väitekirjad 9. Tallinn 2017, lk 97
  7. Rahukohtu 3 (Kohtuhoone), eestigiid.ee
  8. TEKO AJALUGU. ENSV Kaubandusministeeriumi Õppekombinaat 1945-1960, www.teeninduskool.ee
  9. Kinnistu üldandmed: Tallinn Rahukohtu 4/1a, Rahvusarhiiv, Kinnistute register