Põllutööministeerium

Põllutööministeerium oli enne Teist maailmasõda üks Eesti ministeeriume.

Põllutööministeerium
Wismari tn 7 hoone
Asutatud 1918
Asukoht Wismari tänav 7[1], Tallinn
Tegevuspiirkond Eesti Vabariik
Juhtkond Eesti põllutööminister: Jaan Raamot (1918)
Otto Strandman (1918–1919)
Theodor Pool (1919, 1919–1920, 1920–1921)
August Kerem (1920, 1923–1925, 1929–1931)
Bernhard Rostfeld (1921–1922, 1922–1923)
Heinrich Laretei (15. detsember 1925 – 23. juuli 1926)
Oskar Köster (1926–1928, 1932)
Karl Soonberg (1928–1929)
August Jürman (1931)
Jaan Hünerson (1931–1932)
Artur Tupits (1932–1933)
Johannes Zimmermann (1933)
Nikolai Talts (1933–1937, 1938–1939, 1939–1940)
Emaorganisatsioon Eesti Vabariigi Valitsus

Eesti põllutööministrid

muuda
  Pikemalt artiklis Eesti põllutööminister

Ministeeriumi struktuur

muuda

Ministeerium koosnes 1918. aastal järgmistest valitsustest ja osakondadest (hiljem peavalitsustest):

Põllutööministeeriumi koosseisus olid 1928. aastal:

Põllutööministeeriumi koosseisus olid 1938. aastal[6]:

  • Üldosakond.
  • Katastri ja Maakorralduse Osakond. Katastri ja Maakorralduse Osakonna ülesandeks oli: katastri ja maamõõdu-, maakorraldus-, maaparandus- ning asundustööde korraldamine ja teostamine[7].
  • Põllumajandusosakond. Põllumajandusosakonna ülesandeks oli: põllumajanduse ja kalanduse edendamine ning neil aladel katse- ja uurimistegevuse korraldamine; hobusekasvatuse juhtimine ja taimekaitse korraldamine; põllumajandussaaduste töötlemise ja turustamise arendamine; põllumajandustarvete ja -saaduste kvaliteedi kontrolli teostamine, välja arvatud kontroll, mida teostab Veterinaarosakond; riigimõisade majandamise järelevalve teostamine[8].
  • Riigimetsade Talitus. Riigimetsade Talituse ülesandeks oli: riiklikku maatagavarasse kuuluvate maade ja metsade valitsemine; kogukonna- ja erametsade järelevalve; metsanduse ja jahinduse edendamine[9].
  • Varade ja Arveosakond. Varade ja Arveosakonna ülesandeks oli: ministeeriumi eelarveettepanekute ettevalmistamine, arvepidamine ja aruandmine; kohapealsete asutiste arvepidamise korraldamine ja järelevalve; ministeeriumi majapidamise korraldamine ja asutiste ning riigiteenijate tarvetega varustamine; eriülesandeliste kapitalide asjaajamine[10].
  • Veterinaartalitus. Veterinaartalituse ülesandeks oli: loomatervishoiu ja loomaarstliku abi andmise korraldamine ja edendamine; loomataudide vastu võitlemine; tapamajade ala korraldamine; elusloomade, liha ja lihasaaduste sisseja väljaveo kontrolli teostamine; järelevalve loomatoorsaadusi töötlevais asutistes[11].

Viited

muuda
  1. Ministeriumite adressid, Riigi Teataja, nr. 4, 4 detsember 1918
  2. Eesti Entsüklopeedia. 6. köide: Muther–Rakitse. Tartu: Loodus, 1936, lk 1195.
  3. III. Siseministerium teatab, Riigi Teataja, nr. 15, 12 märts 1919
  4. III. Nimetused., Riigi Teataja, nr. 3, 18 jaanuar 1919
  5. III. Siseministerium teatab, Riigi Teataja, nr. 11, 22 veebruar 1919
  6. 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 66, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  7. 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 67, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  8. 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 68, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  9. 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 69, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  10. 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 70, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938
  11. 332. Valitsemise korraldamise seadus. § 71, Riigi Teataja, nr. 37, 14 aprill 1938