Ava peamenüü

August Arras (27. juuni 1881 Erastvere vald, Võrumaa24. märts 1968 Stockholm) oli eesti loomaarst, Loomaarstide Koja esimene esimees. Tema vend oli Riigikogu liige Konrad Nikolai Simpson Arras[1].

Sisukord

HaridusRedigeeri

Ta õppis Erastvere vallakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis. Aastal 1903 lõpetas ta Tartu Reaalkooli ja aastal 1905 Tartu Veterinaariainstituudi, kus hiljem töötas haavakliiniku assistendina[2]. Tema initsiatiivil loodi EÜS Ühendus 1906. aastal, mille üheks eelaseks oli loomaarstiüliõpilaste selts Aquilonia[3].

EluluguRedigeeri

Enne esimest maailmasõda töötas Peterburi kubermangus loomaarstina ja Peterburi semstvovalitsuse loomaravila juhatajana[1]. Esimeses maailmasõjas osales sõjaväe loomaarstina[1]. Aastal 1919. osales Eesti Loomaarstide Seltsi (Eesti Loomaarstide Ühingu eelkäija) asutamisel[4]. Tema initsiatiivil loodi Põllutööministeeriumi Loomatervishoiu Peavalitsus, mille juhatajana ta asus tööle pärast Eesti Vabariigi iseseisvumist, kus 1923. aasta lõpus tõstatas olulise küsimusena, kas Eestis on üldsegi vajalik loomaarsti hariduse andmise jätkamine[1][3]. August Arras töötas Loomatervishoiu Peavalitsuse juhatajana kuni 1926. aastani, mil ta omal palvel vabastati vabariigi valitsuse poolt sealt[5]. Loomatervishoiu osakonna 1930. aasta andmetel töötas ta Tallinna linna loomaarstina[6]. Tema eestvedamisel loodi toimiv loomadetervishoiu korraldamise süsteem[1]. Ta oli nii Eesti Loomarstide Ühingu (varem Selts) kui ka Loomaarstide Koja, alates 1935. aastast, esimees[7][1]. Ta valiti 27. oktoober 1935 Eesti Loomaarstide Koja nõukogu esimesel koosolekul selle esimeheks[8]. Teise maailmasõja ajal põgenes pagulasena Rootsi, kus asus tööle riiklikus veterinaarteenistuses[1]. Aastal 1945. valiti ta Eesti Veterinaararstide Ühingu Rootsis esimeseks esimeheks[9].

Ametid, liikmesus ja tunnustusRedigeeri

TrükisedRedigeeri

  • Tähtsamad koduloomade hakkawad haigused (1920)[10]
  • Veiste tiisikusehaigus ja selle vastu võitlemine (1921)[11]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Milvi Hirvlaane. "Tunnustatud riigimehed Arrased Erastverest". Lõuna Leht, 18.04.2019. Kasutatud 29.06.2019.
  2. Mihkel Keerd Mälestusi Tartu Veterinaarinstituudist ja tsaariajast. Enn Ernits, Toivo Järvis (Toim). (2018). Meenutusi 170 aastat loomaarsti õpet Tartus. Lk 34. ISBN 9789949629404. Eesti keel. 
  3. 3,0 3,1 Madis Aidnik Loomaarstiõppest Tartus. Enn Ernits, Toivo Järvis (Toim). (2018). Meenutusi - 170 aastat loomaarstiõpet Tartus. Lk 290, 297. ISBN 9789949629404. Eesti Keel. 
  4. August Arvo Olt-Ojasalu Ülevaade E. L. Ü. 10 aastasest tegevusest ja 1929 a. aruanne.. (1930). Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd. IV 1/2. Lk 29-35. Eesti keel. 
  5. Loomatervishoiu peawal. juh. A. Arras ametist wabastatud. (1926). Postimees. Kd. 275. Lk 1. Eesti keel. 
  6. Loomatervishoiu osakonnas kuni 1. II. 30. a. registreeritud loomaarstide nimestik.. (1930). Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd. 1/2. Lk 44-47. Eesti keel. 
  7. Loomaarstide ühingu juubel. (1935). Waba maa. Kd. 18 (4922). Lk 7. Eesti keel. 
  8. Loomaarstide koja esimeheks A. Arras. (1935). Postimees. Kd. 294. Lk 1. Eesti keel. 
  9. Helmut Riispere Eesti loomaarstid paguluses. (1994). Eesti Loomaarstlik Ringvaade. Kd. 4. Tartu. Lk 52-55. eesti. 
  10. August Arras (1920). Tähtsamad koduloomade hakkawad haigused. Tallinn: Agronoom. 
  11. August Arras (1921). Veiste tiisikusehaigus ja selle vastu võitlemineISBN 978-9949-793-93-8 (pdf). Eesti keel. 

VälislingidRedigeeri