Tartu veterinaariinstituut
Tartu Veterinaariinstituut (kuni 1873. aastani Tartu veterinaariakool; lühend TVI) oli esimene veterinaaria-alasele haridusele spetsialiseerunud kool Venemaal. Kool loodi 28. jaanuaril 1848 keiserliku korraldusega, esialgu eksperimentaalkorras 4-aastase tähtajaga.
Esimeseks direktoriks ja professoriks määrati Saksamaalt pärit Peter Boje Jessen, kes oli 1823. aastal siirdunud Venemaale, toiminud sõjaväe-veterinaarina ning omandanud 1839 tollal kõrgeima, vanema veterinaararsti astme.
Kooli materiaalse baasi tugevdamiseks anti sellele üle likvideeritud Vilniuse Meditsiinilis-Kirurgilise Akadeemia veterinaariaosakonna varad. Esialgu asus uus kool ajutistes kohandatud ruumides, Ülikooli tänav 16 ruumides.
Kool avati pidulikult 6. veebruaril 1849 kaheastmelisena. Ülemastmes võis omandada veterinaararsti kutse ning kaitsta magistrikraadi, alamastmes valmistati ette arsti abilisi.
Aastal 1852 loobuti alamastmest. 1856 asus kool kooli jaoks ehitatud hoonetesse Tartus Vene tänavale Meltsiveski tiigi kaldale (Narva maantee 78[1]). Aastal 1858 asus direktori kohale professor Heinrich Friedrich Simon Unterberger.
1860. aastal valmis veterinaariakooli hoonete kompleksis „Theatrum Zootomicum“[2], mis oli galeriiga ühendatud juba 1857. aastal valminud puidust prepareerimishoonega. 1914. aastal prepareerimistiiba laiendati, olemasoleva saali kõrvale ehitati teine saal, ettevalmistusruum ja assistendiruum ning kivist trepikoda.
1873 nimetati kool ümber Tartu Veterinaarinstituudiks (saksa keeles Kaiserliche Veterinair-Institut zu Dorpat).
1880. aastatel viidi üle vene õppekeelele ning mujalt pärit üliõpilaste osakaal kasvas. Aastal 1882 määrati direktoriks Casimir Carl Eduard von Raupach.
Tartu Ülikooliga tehti koostööd kogu eksisteerimisaja vältel, eelkõige bakterioloogia, kirurgia ja füsioloogia valdkonnas.
1918. aastal liideti instituut loomaarstiteaduskonnana Tartu Ülikooli koosseisu, instituudi Venemaale evakueeritud raamatukogu ja kabinettide varandus müüdi Saraatovi loomaarstiinstituudile[3].
Aastal 1951 sai sellest Eesti Põllumajanduse Akadeemia osa, selle tänapäevane järglane on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut.
Professorid muuda
Tartu Veterinaariinstituudi nimekamate õppejõudude seas olid füsioloog Alexander Schmidt, bakterioloog Friedrich Brauell (Siberi katku pisiku avastaja 1856. aastal) ja embrüoloog Alexander Rosenberg.
Viited muuda
- ↑ Tartu Ülikooli Veterinaarkliiniku hoone kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 08.01.2023)
- ↑ end TÜ Veterinaarkliiniku õppesepikoda Staadioni 4, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 08.01.2023)
- ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00226_t.jpg&tbn=1&pgn=12&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a6d25d96efdc679459d5df3925ad4a32
