Staadioni tänav
See artikkel on Tartu tänavast; Tallinna tänava kohta vaata artiklit Staadioni tänav (Tallinn); Narva tänava kohta vaata artiklit Staadioni tänav (Narva) |
Staadioni tänav (varasemate nimedega Tallinna tänav[1]; Revalsche Straße; Große-Straße; große Reval’sche Straße; Grosse Strasse; Revalscher Weg; Revalsche Weg[2][3][4][5][6]) on tänav Tartus Ülejõel.
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Tänava algab ristudes Narva maanteega (teisel pool jätkub see Jaama tänavana) ning kulgeb enam-vähem paralleelselt Emajõega ja Emajõe ürgoru servaga, kuni läheb linnapiiril üle Tartu-Jõgeva maanteeks.
Tänava ääres asub Tartu Ülikooli staadion.
Staadioni 73 tegutses 2023. aasta detsembrini Tartu linnaraamatukogu Lubja laenutuspunkt.
Staadioni 48 tegutses aastaid Tartu Psühhiaatriahaigla, mille ruume on hiljem kasutatud mitmeks otstarbeks, muu hulgas on seal tegutsenud Vilde Teater. Tänapäeval asub majas (muuhulgas) Ülejõe kohvik. Psühhiaatriahaigla hoone on peetud Eesti suurimaks puithooneks[8] (aga selleks on arvatud ka näiteks Vändra kurttummade kooli hoonet[9]). Psühhiaatriakliiniku peahoone rajamist alustati 1877. aastal ja projekti eestvedajateks olid Tartu Ülikooli professorid Eduard Georg von Wahl, O. von Engelhardt ja A. von Wulff. 1877. aastal ostis E. von Wahl väikese maja ja krundi Tallinna tänavale (mis tol ajal kandis Puiestee tänava nime), kuhu 1878. aastal alustati uue haigla ehitamist. Haigla rajajaks ja esimeseks juhatajaks oli Tartu Ülikooli arstiteaduskonna kasvandik ja hilisem professor Eduard-Georg von Wahl.[10] Psühhiaatriakliinik sai lõplikult valmis 1880. aastal ja panditud krundi ostis Tartu Ülikool välja 24. novembril 1880. aastal. Haigla nimetati ülikooli teraapiakliiniku närvi- ja vaimuhaiguste osakonnaks. 1882. aastal nimetati osakond ümber ülikooli närvi- ja vaimuhaiguste kliinikuks. See oli esimene vene ülikooli juures tegutsev psühhiaatriakliinik ja üldse teine kliinik kogu Venemaa keisririigis[11].
Staadioni tänaval elasid pikemat aega Friedebert ja Elo Tuglas, kelle katusekambris resideeris ka Heiti Talvik.[3]
Tallinna tänavast on kirjutanud luuletustes Kalev Kesküla ("Vana tartlase nutulaul") ja Kalju Lepik ("Klaasist mehed lähevad läbi Punase mere I"), memuaarides Riho Lahi, Oskar Luts, Arnold Matteus, Harald Parrest, Elo ja Friedebert Tuglas.[12]
Viited
muuda- ↑ Tartu linna plaan Ilutrükk, 1941. Rahvusraamatukogu andmebaasis DIGAR (vaadatud 12.05.2014)
- ↑ EKI KNAB
- ↑ 3,0 3,1 Heivi Pullerits, "Tartu Ülejõe linnaosa 19. sajandi teisel poolel. Hoonestus ja elanikkond", Linnamuuseumi aastaraamat 2011, lk 53
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. mai 2014. Vaadatud 9. mail 2014.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://tartu.postimees.ee/1739207/vanalinnas-varjab-end-lihuniku-tanav
- ↑ "Eesti Maaülikooli Zoomeedikumi kogud" 2009, lk 6
- ↑ end TÜ Veterinaarkliiniku õppesepikoda Staadioni 4, 19. saj kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 08.01.2023)
- ↑ "Eesti suurim puitmaja läheb oksjonile" Postimees, 28. september 2020
- ↑ Baltimaade suurim puithoone Vändras läheb uuesti müüki" Delfi, 30. november 2000
- ↑ Haiglahoone Tartu, Staadioni 48, 1878. a kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 22.01.2023)
- ↑ Muinsuskaitse eritingimused Staadioni tn 48//50//52//54 kinnistu jagamiseks ja Staadioni tn 48 hoone remont- ja restaureerimistööde koostamiseks, tartu.ee
- ↑ Tallinna tänav andmebaasis "Tartu ilukirjanduses"