Ava peamenüü

Heiti Talvik (9. november 1904 Tartu18. juuli 1947 Tjumeni oblast) oli eesti luuletaja. Ta kuulus rühmitusse Arbujad.

Heiti Talvik 1933. aastal

Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis, kuid katkestas õpingud 1921. aastal ja läks tööle Kohtla-Järve põlevkivikaevandusse. 1926. aastal jätkas ta katkenud õpinguid ja lõpetas Pärnu õhtugümnaasiumi. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, kus ta oli mitme katkestusega (pikemalt sõjaväeteenistuse tõttu) üliõpilaste nimekirjas 1934. aastani.

1945. aastal arreteeris NKVD Talviku ja ta saadeti pärast mõneajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri Urmanovo haiglas 1947. aastal.

Talviku eluajal ilmus temalt kaks luulekogu – "Palavik" (1934) ja "Kohtupäev" (1937).

Sisukord

IsiklikkuRedigeeri

Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga.

LuulekogudRedigeeri

ArtiklidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • "Luuletused" (koostaja ja järelsõna autor Karl Muru), Eesti Raamat,Tallinn 1988
  • "Mu südamelt murti pitsat: luuletused" (koostaja ja järelsõna autor Karl Muru), Tänapäev, Tallinn 2006
  • "Legendaarne" (koostanud Karl Muru ja Hando Runnel), Ilmamaa, Tartu 2004

VälislingidRedigeeri