Ava peamenüü

Theodor Pool (ka: Theodor Johann Pool; 8. detsember 1890 Tori vald, Pärnumaa25. august 1942 Sverdlovsk, Sverdlovski oblast /hukati/) oli Eesti poliitik ja agronoom, paljude raamatute ja artiklite autor.

Theodor Pool
Theodor Pool.jpg
Theodor Pool
Sünniaeg 8. detsember 1890
Sünnikoht Tori vald, Pärnumaa
Surmaaeg 25. august 1942
Erakond Eesti Tööerakond

Sisukord

EluluguRedigeeri

Theodor Johann Pool oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1909 Pärnu Gümnaasiumi, 1914 Riia Polütehnilise Instituudi õpetatud agronoomina. 1921–24 käis õppereisidel Saksamaal, Hollandis, Inglismaal ja Soomes. Oli 1914–15 Vahi põllutöökursuste juhataja, 1915 Pärnu maakonna-agronoom, 1915–18 sõjas, 1918–19 Pärnu Maavalitsuse esimees, 1919 Eesti Asutava Kogu liige, 1919 põllutöö- ja toitlusminister ning 1919–20 ja 1920–21 põllutööminister, 1920–29 (I–IV) Riigikogu liige (Tööerakond), 1925–28 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhataja, 1929–32 talumajandusnõuande büroo eriteadlane, 1932–40 Põllutöökoja ja 1935–38 Riigi Majandusnõukogu liige, 1939–40 TÜ agroökonoomika (talumajapidamise ratsionaliseerimise) õppejõud. Maaseaduse (1919) põhiautor ja põllutööministrina maareformi rakendaja, Eesti agronoomia nõuandeteenistuse rajaja. Eestis fosforiidikaevandamise algatajaid ja mõnda aega ka OÜ Eesti Vosvoriit tegevjuht. Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi asutaja ja 1920–40 esimees, 1929–40 Eesti Niidu ja Karjamaa Arendamise Ühingu esimees, Eesti Agronoomide Seltsi, Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi, Eesti Sooparanduse Seltsi jpt organisatsioonide liige. Ajakirja "Uus Talu" asutaja ja tegevtoimetaja ning "Wäike põllumeeste kirjawara" sarja toimetaja (koos K. Liidaku ning J. Metsaga) ja põhiautoreid. Aastast 1925 pidas Tori vallas Piistaoja talu (sünnikoht), arendas sellest Eesti parima majandi ja talu karjast parima eesti mustakirju veise sugulava. Rajas eeskujulikud kultuurkarjamaad, heal tasemel juurviljakasvatuse, propageeris silotegemist. Võttis 1938 talus kasutusele masinlüpsi ja elektritara. Küüditati 1941 ja hukati 1942. Tänapäeval asuvad Piistaojal veisekasvatuskatsejaam ja Theodor Pooli Talumuuseum]]. Üle 300 teadustrükise.[1]

Theodor Pool oli alates 1909. aastast Üliõpilasselts Liivika liige.

PoliitikasRedigeeri

Theodor Pool oli:

TeoseidRedigeeri

  • Põllumajanduslikud ehitused. I, II. Tallinn, 1921
  • Hollandi kari ja selle tõuparandus Eestis. Tallinn, 1924
  • Silotoit ja selle valmistamine. // Lühike loomakaswatuse õpetus. Tallinn, 1927
  • Piimalehmade toidunormid ja toitude toiteväärtus. Tallinn, 1927
  • Talu karjalaudad. // Talu ehitused. Tallinn, 1928
  • Veiste tõuarendus. Selle alused ja teostamine. Tallinn, 1928
  • Karjakoplid, nende asutamine ja hoid. Tallinn, 1929, 2. trükk 1940
  • Maauuendus Eestis ja selle tulemusi. Tallinn, 1936
  • Inimtööjõu küsimus Eesti põllumajanduses. // Agronoomia (1937) 4
  • Loomasöödajuurikate kasvatamine suuremal määral. // Agronoomia (1938) 6
  • Töö ratsionaliseerimise ja mehhaniseerimise võimalusi talus. // Agronoomia (1938) 3
  • Masinlüps. // Agronoomia (1939) 7, 8, 9
  • Kogemusi elektrikarjusega Piistaojal. // Agronoomia (1940)
  • Tulemusi ja kogemusi hollandi-friisi karja tõuaretusel Piistaojal. // Agronoomia (1940) 12.

KirjandusRedigeeri

Eelnev:
Otto Strandman põllutööminister
Eesti põllutöö- ja toitlusminister
1919
Järgnev:
Theodor Pool
Eelnev:
Theodor Pool põllutööminister
Eesti põllutööminister
19191920
Järgnev:
August Kerem
Eelnev:
August Kerem põllutööminister
Eesti põllutööminister
1920
Järgnev:
Theodor Pool
Eelnev:
Theodor Pool põllutööminister
Eesti põllutööminister
1920–1921
Järgnev:
Bernhard Rostfelt

Vaata kaRedigeeri

  • 1,0 1,1 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide