Maareform
Maareform ehk radikaalne maasuhete muutmine on maaomandite ulatuslik ja põhimõtteline ümberkujundamine.
Maareformi eesmärgidRedigeeri
Üldjuhul püüab maareform parandada ajaloos määratud maaomandi- ja kasutusõigustest tekkinud moonutusi, mis võisid tuleneda koloniaalmaade võõrandamisest, piiramisest või varasematest reformidest.[1]
Mineviku poliitilised ja sotsiaalsed eesmärgidRedigeeri
Tavaliselt viidi reform läbi valitsuse initsiatiivil või sise- ja välissurve tõttu, et lahendada või ära hoida majanduslik, sotsiaalne või poliitiline kriis. Reformi tegelikud motiivid võisid erineda reformija väljakuulutatud teemadest, teatud plaane võisid reformijad välja kuulutada üksnes talupoegade rahustamiseks, opositsiooni õõnestamiseks, rahvusvahelise toetuse võitmiseks või oma positsiooni kaitsmiseks.
Maareformi kõige levinumaks eesmärgiks oli feodalismi kaotamine, teiseks üldiseks sihiks oli vabastada talupojad orjusest ning muuta nad aktiivseteks kodanikeks ning kolmas eesmärk oli 20. sajandi kapitalistlikel ja kommunistlikel reformijatel luua demokraatia.
Kõik maareformid rõhutasid vajadusele parandada talupoegade sotsiaalseid tingimusi ja seisundit, et leevendada vaesust ning jaotada sissetulek ja rikkus nende kasuks. Nad püüdsid luua töövõimalusi, haridus- ja tervishoiuteenuseid ning jaotada kasu kogukonnale laiemalt, kus peamiseks sihtmärgiks oli noorem põlvkond.[2]
Tänapäeva majanduslikud eesmärgidRedigeeri
Majandusareng on viimastel aastakümnetel saanud valitsuste ja erakondade peamiseks eesmärgiks. Oluliseks sihiks on optimaalse põllumajandustootmise edendamine. Liiga suured talud ja üleliia väikesed talud kipuvad olema ebaefektiivsed. Seetõttu on reformi sihiks optimaalse suurusega talude loomine, arvestades maa kvaliteeti, saaki ja tehnoloogia taset.[2]
Maareform võib olla kooskõlas ka ülejäänud majandusega, kus ühisteks eesmärkideks on tootlikkuse tõstmine, töövõime suurendamine ning laiema omakapitali tagamine.[3] Lisaks nendele üritavad reformijad panna maasektorit kiiremini reageerima ka teistele tööstussektori vajadustele nagu toit, tööstuslik tooraine ning välisvaluuta. Nii areneb majandus ning industrialiseerimine.[2]
Reformi tüübidRedigeeri
Maareformil on palju erinevaid liike, nende kõigi ühine eesmärk on maa kujundamine kõige efektiivsemaks.
Maa omandiõiguse ja omandi tingimustega seotud reformid peegeldavad üleminekut traditsioonidega seotud formaalsele ja lepingulisele maavalduse süsteemile. Sellist liiki rakendatakse praegu Aafrika osariikides ning Vaikse ookeani lõunaosa saartel.
Kõige tavalisem reformi liik hõlmab maaomandite ümberjagamist ühelt isikult teisele, üksikisikult rühmale või kogukonnale või vastupidi. Sellist liiki rakendatakse tänapäeval Egiptuses, Iraanis, Iirimaal, Kuubal ning Ladina-Ameerika erinevates osariikides.
Levinud lähenemisviis on jagada suured ja ulatuslikud haritud talud väiksemateks ja intensiivsemalt haritavateks üksusteks. See võib kaasa tuua endaga liiga väikseid üksusi, mis pärsivad tehnoloogiat, kapitaliinvesteeringuid ja mitmekesisuse arengut või hoopis tõhusalt juhituid talusid.
Ka harimismustrite muutmine võib aidata kaasa reformile, kuid need on tavaliselt pikaajalised investeeringud, et rahuldada kohest reformi mõju.[2]
Hindamine ja edukriteeriumidRedigeeri
Kuna maareform on väga keerukas süsteem, siis puuduvad ka sobivad vahendid maareformi edenemise mõõtmiseks ja edukuse kindlaks määramiseks, mis muudab selle edu mõõtmise veel raskemaks. Majandusarengu puhul võib tootlikkuse kasv olla kõige olulisem näitaja reformi panusest.[2] Eestis võib kõige õnnestunumaks nimetada 1991-2011 aastatel läbiviidud maareformi, mis pani aluse maa tsiviilkäibe tekkimisele, mis omakorda on üheks turumajanduse aluseks. Maareformi tulemusel tekkinud kinnisvaraturg on oluliselt mõjutanud Eesti majanduse arengut.[4]
Edukriteeriumid majandusvaldkonnas:
- Riigi kapitali jagamine ja suurendamine põllumajanduses;
- Saagikuse ja tootlikkuse suurendamine ehk suurem tõhusus, ressursside otstarbekam kasutamine ja tehnoloogia seisundi edendamine;
- Muutus põllumajanduses ja reageerimisvõimes tööstuse ja tootmise nõudmistele.[2]
Edukriteeriumid sotsiaalvaldkonnas:
- Kodanike osalemine hääletamises, esindamises ja otsuste tegemises;
- Konfliktide vähendamine ja kooskõla edendamine;
- Lõhe kõrvaldamine reformitava sektori ja ühiskonna arenenumate sektorite vahel.[2]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ White B., Borras S., Hall R.. "Land reform". ResearchGate, 27.02.2014. Vaadatud 03.03.2021.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Tuma E. H.. "Land reform - agricultural economics". Britannica, 03.10.2013. Vaadatud 17.02.2021.
- ↑ "LAND REFORM". The World Bank, 01.05.1975. Vaadatud 17.02.2021.
- ↑ "20 aastat maareformi Eestis". Maa-amet, 08.03.2017. Vaadatud 03.03.2021.