Vaesus

Vaesus on täisväärtusliku elu alalhoidmiseks vajalike piisavate materiaalsete ja ka kultuuriliste vahendite puudus.

Vaesus

Jagatakse absoluutseks ehk primaarseks vaesuseks ja suhteliseks ehk sekundaarseks vaesuseks. Absoluutne vaesus viitab sellele, et rahuldamata on esmatähtsad vajadused elu alalhoidmiseks – puuduvad toit ja peavari. Suhteline vaesus tähendab, et inimene elab allpool toimetulekupiiri, sügavas materiaalses ilmajäetuses ning kui leibkonnas on tööealisi liikmeid osalevad nad tööturul üldse mitte või minimaalselt. Suhtelises vaesuses inimesed kogevad oma väikese sissetuleku tõttu sageli sotsiaalset tõrjutust, kuna nad ei saa endale lubada elementaarseid elutingimusi, maksta üüri või kommunaalkulusid, maksta hambaravi eest, süüa täisväärtuslikku toitu või osta endale vajalikke esemeid.

2019. aasta seisuga elas Eestis suhtelises vaesuses 20,7% ja absoluutses vaesuses 2,3% elanikkonnast. 2020. aastal elas absoluutses vaesuses 2,2% ja suhtelises vaesuses 20,6% Eesti elanikkonnast. Seega elas Eestis 2020. aastal ligi 28 700 inimest absoluutses vaesuses (kuusissetulek oli väiksem kui 220 eurot) ning suhtelises vaesuses ligi 270 800 inimest (kuusissetulek oli väiksem kui 631 eurot). 2020. aasta seisuga elab Eestis suhtelises vaesuses 17% lastest (see erineb piirkonniti: Ida-Virumaal elab suhtelises vaesuses 30% ja Valgamaal iga teine laps). Iga teine pensionär Eestis on vaesusriskis, üksi elavatest pensionäridest on vaesusriskis 80%. Kõige suurem oli suhtelise vaesuse määr 2020. aastal Ida-Virumaal (31,4%), Võrumaal (30%) ja Valgamaal (29,3%). Kõige madalam Harjmaal (16,5%), Tartumaal (18,8%) ja Lääne-Virumaal (19,5%). Absoluutse vaesuse määr oli kõige kõrgem Lõuna-Eestis (2,5%) ja kõige madalam Lääne-Eestis (1,4%).

Vaata ka

• Korruptsioon
• Laste vaesus
• Suhteline vaesus
• Vaesusindeks
• Vaesuse tsükkel

Välislingid

• Andrus Kivirähk, Vaeste tagasitulek, epl.delfi.ee, 4. märts 2016