Ava peamenüü

Akadeemiline Põllumajanduse Selts (Akadeemiline Põllumajanduslik Selts) on aastatel 1920–1940 ja uuesti aastast 1989 tegutsev selts[1][2], mis ühendab enda alla põllumajandusest huvituvaid õppejõude ja üliõpilasi[1].

Akadeemiline Põllumajanduse Selts on põllumajandusteadlasi ühendav organisatsioon, millel on 234 liiget kõikidest põllumajandusteaduste valdkondadest. 95 aasta jooksul on seltsi tegevusse panustanud mitmed silmapaistvad teadlased ja õppejõud nagu professor Peeter Kõpp (seltsi president aastatel 1921–1940), professor Elmar Järvesoo, õpetatud agronoom Theodor Pool jpt. Seltsi auliikmeteks on teiste hulgas valitud loomakasvatuse edendaja professor Olev Saveli, president Arnold Rüütel, sordiaretaja akadeemik Hans Küüts ning mitme põlvkonna metsameeste õpetaja professor Endel Laas.

Põhikirja järgi on seltsi põhieesmärk "kaasa aidata Eesti maaelu, põllumajanduse, eriti põllumajandusteaduse arengule"[2]. Seltsi lipukiri ütleb: „Töötada kodumaa põllumajanduse tõstmise tähe all Eesti edumeelse põllumehe vaimus!“

Seltsi peamiseks eesmärgiks on seltsitegevuse pakkumine liikmetele. Korra kuus toimuvad teaduslikud ettekandekoosolekud. Korra aastas toimub teaduskonverents koos aastakoosolekuga, kus tehakse kokkuvõtteid eelnevast. Traditsiooniliselt toimub jõulukoosviibimine ja Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus.

Mõnel aastal võetakse ette õppe- ja ajalooreisid. Viimati tehti suvine reis Vormsile ja Ahvenamaale.

Seltsi juures tegutseb loomakasvatuse ja mesinduse terminoloogia toimkond.

Sisukord

AjaluguRedigeeri

APSi esimesel perioodil (1920–1940) tegutses see juures, pärast taasasutamist aga Eesti Põllumajandusülikooli (praegune Eesti Maaülikool) juures[1].

23. oktoobril 1920. aastal peeti emakeelse Tartu ülikooli põllumajandusteadlaste ringi asutamiskoosolek, mil selle liikmeks astumiseks esitasid sooviavalduse 41 põllumajandusteaduskonna üliõpilast. Sellele organisatsioonile võeti varsti uueks nimeks Akadeemiline Põllumajanduslik Selts – APS, mis iseloomustas seda paremini. Seltsi esimeseks esimeheks oli üliõpilasest õppejõud Karl Zolk (Leius) ja aastatel 1921–1940 professor Peeter Kõpp[3].

APS-i kuulusid mitmed endisaegsed nimekad põllumajandusteadlased ja -eriteadlased. Teiste seas olid eluaegseteks liikmeteks: mag. chem. O. Hallik. mag. agr. J. Hindriko. agr. K. Jaama, dr. agr. E. Jaska. dr. agr. E. Järvesoo, dr. agr. M. Järvik. mag. agr. A. Kivimäe. mag. agr. A. Käspre. dr. agr. P. Kõpp, dr. s.c. nat. E. Lepik, dr. agr. E. Liik. dr, agr. A. Miljan. mag. agr. A, Muuga, mag. agr. J. Nõu, õp, agr. Th, Pool, dr. agr, L. Rinne, dr. agr. N. Rootsi, mag. agr. E. Vint jt.

APS on välja andnud mitmeid üllitisi, näiteks 1921–1940 ilmus ajakiri Agronoomia, aastast 1990 ilmub samasisuline Agraarteadus[1]. Agronoomia oli teaduslik-populaarteaduslik põllumajandusteemaline ajakiri. Agronoomias avaldati originaaluurimusi ja -artiklid, reisikirjeldusi, mõttevahetusi, arvustusi, referaate väliskirjandusest, kutsekorralduse kroonikat, personaaliat.

APS-i liikmete enesearendustöö ei piirdunud ainult liikmete isetegevusega seltsi kitsamas ringis, vaid liikmed lahendasid ka praktilisi küsimusi, millest põllumajandusele oli otsene käsu. Nii koostas selts esimese viieköitelise põllumajanduse suurteose – “Põllumehe käsiraamat", andis välja ajakirju Agronoomia ja Taluperenaine, aitas kaasa mitmeköitelise koguteose „Eesti“ koostamisele jne.[3]

Pärast seltsi taasasutamist on seltsi liikmeks võetud valdavalt teaduskraadiga põllumajandusteadlasi. Pärast taasasutamist 1989. aastal kasvas seltsi liikmete arv kiiresti. Esimese kolme tegevusaastaga seltsi liikmete arv kahekordistus, olles 1992. aasta alguseks juba 178 liiget. Ka hiljem kasvas liikmesus üsna märkimisväärselt – 1995. a 199 liiget, 1996. a 224 liiget, 1998. a 237 liiget. 2016. aasta alguses oli seltsis 234 liiget kõikidest põllumajandusteaduste valdkondadest.

Seltsi presidendid rohkem kui 95 tegevusaasta jooksul:

1921–1940 professor Peeter Kõpp

1989–2001 professor Olev Saveli

2001–2007 dotsent Heldur Peterson

2007–2008 dotsent Ivar Sibul

2008–2015 dotsent Arvo Leola

Alates 2015 dotsent Marko Kass

APS-i auliikme staatus on omistatud alates 1991. aastast 25 ning elutööpreemia 18, aastapreemia 24 ja noortepreemia 15 teadlasele.[4]

Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige on mitmete ülikoolide audoktor, president Arnold Rüütel, emeriitprofessorid Harald Tikk, Karl Annuk jpt. ning APS-i aupresidendid on emeriitprofessor Olev Saveli ja Heldur Peterson.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 14.
  2. 2,0 2,1 http://aps.emu.ee/ (vaadatud 27.02.2013)
  3. 3,0 3,1 Kuum, Jüri 1990. Akadeemiline Põllumajanduslik Selts (APS) 1920–1940. // Agraarteadus I: 1, lk 4–6.
  4. Olev Saveli, 2009, Agraarteadus: 1, lk 60–65

VälislingidRedigeeri