Akadeemiline Põllumajanduse Selts

Akadeemiline Põllumajanduse Selts (Akadeemiline Põllumajanduslik Selts) on aastatel 1920–1940 ja uuesti aastast 1989 tegutsev selts[1][2], mis ühendab enda alla põllumajandusest huvituvaid õppejõude ja üliõpilasi[1].

Akadeemiline Põllumajanduse Selts on põllumajandusteadlasi ühendav organisatsioon, millel on 234 liiget kõikidest põllumajandusteaduste valdkondadest. Seltsi on tegevusse panustanud mitmed silmapaistvad teadlased ja õppejõud nagu professor Peeter Kõpp (seltsi president aastatel 1921–1940), professor Elmar Järvesoo, õpetatud agronoom Theodor Pool jpt. Seltsi auliikmeteks on teiste hulgas valitud loomakasvatuse edendaja professor Olev Saveli, president Arnold Rüütel, sordiaretaja akadeemik Hans Küüts ning mitme põlvkonna metsameeste õpetaja professor Endel Laas.

Põhikirja järgi on seltsi põhieesmärk "kaasa aidata Eesti maaelu, põllumajanduse, eriti põllumajandusteaduse arengule"[2]. Seltsi lipukiri ütleb: „Töötada kodumaa põllumajanduse tõstmise tähe all Eesti edumeelse põllumehe vaimus!“

Seltsi peamiseks eesmärgiks on seltsitegevuse pakkumine liikmetele. Korra kuus toimuvad teaduslikud ettekandekoosolekud. Korra aastas toimub teaduskonverents koos aastakoosolekuga, kus tehakse kokkuvõtteid eelnevast. Traditsiooniliselt toimub jõulukoosviibimine ja Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus. Mõnel aastal võetakse ette õppe- ja ajalooreisid. Viimati tehti suvine reis Vormsile ja Ahvenamaale.

Seltsi juures tegutseb loomakasvatuse[3] ja mesinduse terminoloogia toimkond. 2019. aastal taastatakse presidendi ettepanekul seltsi ajaloo uurimise toimkond.

AjaluguRedigeeri

APSi esimesel perioodil (1920–1940) tegutses see Tartu Ülikooli juures, pärast taasasutamist aga Eesti Põllumajandusülikooli (praegune Eesti Maaülikool) juures[1].

23. oktoobril 1920 peeti emakeelse Tartu ülikooli põllumajandusteadlaste ringi asutamiskoosolek, mil selle liikmeks astumiseks esitasid sooviavalduse 41 põllumajandusteaduskonna üliõpilast. Sellele organisatsioonile võeti varsti uueks nimeks Akadeemiline Põllumajanduslik Selts – APS, mis iseloomustas seda paremini. Seltsi esimeseks esimeheks oli üliõpilasest õppejõud Karl Zolk (Leius) ja aastatel 1921–1940 professor Peeter Kõpp[4].

APS-i kuulusid[5] mitmed endisaegsed nimekad põllumajandusteadlased ja -eriteadlased. Teiste seas olid eluaegsed liikmed mag. chem. Osvald Hallik, mag. agr. Juhan Hindriko, agr. Kristjan Jaama, dr. agr. E. Jaska, dr. agr. Elmar Järvesoo, dr. agr. M. Järvik. mag. agr. Arnold Kivimäe, mag. agr. Ants Käspre, dr. agr. Peeter Kõpp, dr. s.c. nat. Elmar Lepik, dr. agr. Elmar Liik, dr, agr. August Miljan, mag. agr. August Muuga, mag. agr. Joosep Nõu, õp, agr. Theodor Pool, dr. agr, Leo Rinne, dr. agr. Nikolai Rootsi, mag. agr. Endel Vint jt.

APS on välja andnud mitmeid üllitisi, näiteks 1921–1940 ilmus ajakiri Agronoomia, aastast 1990 ilmub samasisuline Agraarteadus[1]. Agronoomia oli teaduslik-populaarteaduslik põllumajandusteemaline ajakiri. Agronoomias avaldati originaaluurimusi ja -artiklid, reisikirjeldusi, mõttevahetusi, arvustusi, referaate väliskirjandusest, kutsekorralduse kroonikat, personaaliat.

APS-i liikmete enesearendustöö ei piirdunud ainult liikmete isetegevusega seltsi kitsamas ringis, vaid liikmed lahendasid ka praktilisi küsimusi, millest põllumajandusele oli otsene käsu. Nii koostas selts esimese viieköitelise põllumajanduse suurteose – “Põllumehe käsiraamat", andis välja ajakirju Agronoomia ja Taluperenaine, aitas kaasa mitmeköitelise koguteose „Eesti“ koostamisele jne.[4]

2016. aastal ilmus seltsi ajalugu käsitlev koguteos "Akadeemiline Põllumajanduse Selts 95. 1920-2015", mille toimetuses olid Ell Vahtramäe, Alo Tänavots ning Marko Kass. Juubelikogumikule kirjutas saatesõna president Arnold Rüütel.

Pärast seltsi taasasutamist on seltsi liikmeks võetud valdavalt teaduskraadiga põllumajandusteadlasi. Pärast taasasutamist 1989. aastal kasvas seltsi liikmete arv kiiresti. Esimese kolme tegevusaastaga seltsi liikmete arv kahekordistus, olles 1992. aasta alguseks juba 178 liiget. Ka hiljem kasvas liikmesus üsna märkimisväärselt – 1995. aastal 199 liiget, 1996. aastal 224 liiget, 1998. aastal 237 liiget. 2016. aasta alguses oli seltsis 234 liiget kõikidest põllumajandusteaduste valdkondadest. 2020. aasta aruandeperioodiks on liikmeid 211. Auliikmeid 31, viimati anti auliikme nimetus pm-dr Ants Benderile (2018).

6. märtsil 2018 andsid Eesti Teaduste Akadeemia saalis assotsiatsioonilepingule allkirjad Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere ja Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi president Marko Kass.

PresidendidRedigeeri

Seltsi presidendid rohkem kui 95 tegevusaasta jooksul:

APS-i auliikmeks on valitud alates 1991. aastast 25 teadlast ning elutööpreemia on saanud 18, aastapreemia 24 ja noortepreemia 15 teadlast.[8]

Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige on mitmete ülikoolide audoktor, president Arnold Rüütel, emeriitprofessorid Harald Tikk, Karl Annuk jpt. ning APS-i aupresidendid on emeriitprofessor Olev Saveli ja Heldur Peterson. 2019. aasta üldkoosoleku otsusega nimetati dotsent Arvo Leola seltsi aupresidendiks.

2017. aastal seltsi presidendi algatatud traditsiooni kohaselt annab president aasta lõpus üle Presidendi Rändkarika tiitliga Aasta Tegija, mille 2017. aastal pälvis olulise panuse eest ajakirja Agraarteadus toimetamise eest Alo Tänavots.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 EE 12. köide, 2003: 14.
  2. 2,0 2,1 http://aps.emu.ee/ (vaadatud 27.02.2013)
  3. loomakasvatuse,aps.emu.ee
  4. 4,0 4,1 Kuum, Jüri 1990. Akadeemiline Põllumajanduslik Selts (APS) 1920–1940. // Agraarteadus I: 1, lk 4–6.
  5. Liikmete nimestik 1935, aps.emu.ee
  6. Ivar Sibul, www.etis.ee
  7. Arvo Leola, www.etis.ee
  8. Olev Saveli, 2009, Agraarteadus: 1, lk 60–65

VälislingidRedigeeri