Ava peamenüü

Roosikrantsi tänav

tänav Tallinnas
(Ümber suunatud leheküljelt Suur-Roosikrantsi tänav)

AjaluguRedigeeri

Roosikrantsi tänav on ka kandnud Barbara tänava (saksa Barbarastraße) nime. Praeguse nime on tänav arvatavasti saanud pisut kaugemal paiknenud linna tähtsaimale hukkamispaigale, nn Jeruusalemma mäele (Võllamäele) Sepaväravast viiva tee järgi – hukatavaga kaasas olnud mungad olevat lugenud roosikrantsi abil hukatava hinge päästmiseks palveid.

 
Väljavõte Tallinna 1889. aasta kaardist, millel näidatud ka Rosenkranzi ja Kleine Rosenkranz-Straße

Roosikrantsi tänava Tallinna vanalinna poolses algusosas asus keskajal Barbara kalmistu ühes Barbara kabeliga. Barbara kalmistu oli vanim Tallinna linnamüüri taha tekkinud surnuaed, kalmistu oli olemas hiljemalt 1379. aastal. Kalmistu ala oli suur, see ulatus oli umbkaudu nüüdse Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nurgast kuni Wismari tänavani.

Kalmistu jäi linna vaesemate inimeste ja ümbruskonna külade matmispaigana püsima. 17. sajandi alguses maeti sinna palju katkuohvreid, 17. sajandi lõpus aga 1695–1697. aasta ikaldusele järgnenud nälja ohvreid. Viimati maeti Barbara kalmistule hulgaliselt Põhjasõja ajal 17101712, kui Vene vägede vallutuse järel oli Tallinnas taas katkupuhang. 1772. aasta ukaasiga keelati linna külje all olevale kalmistule matmine.

20. sajandi alguses kulges praeguse Pärnu maantee lõigul Vabaduse väljakust kuni praeguse Sakala tänava ristini ülikitsas Väike-Roosikrantsi tänav (Kleine Rosenkranz-Straße), mis oli tähistanud praegust Pärnu mnt 30–36 lõiku. Praegust Roosikrantsi tänavat nimetati Suur-Roosikrantsi tänavaks (Große Rosenkranz-Straße).

1935. aastal korraldati linnakujundus Pärnu maantee ja Sakala tänava piirkonnas ümber. Väike-Roosikrantsi tänav ja osa endisest Väike-Pärnu maanteest ümber Sakala tänavaks ja suundus Suur-Roosikrantsi tänava lõunaotsast ida poole) muudeti 2–3 korda laiemaks ning see lõik nimetati koos Jaani tänavaga ümber Pärnu maanteeks (Pärnu mnt lõik Viru väljakult Roosikrantsi tänavani). Suur-Roosikrantsi tänav nimetati lihtsalt Roosikrantsi tänavaks, sest kadus ära Väike-Roosikrantsi tänav. Selle ümberkorraldusega likvideeriti Pärnu maantee kesklinna jõudmise suur kitsaskoht.

Enne laiendamisi kulges trammitee Tondile mööda Suur-Roosikrantsi tänavat. Uue Pärnu maantee osa läbimurdega viidi trammitee Roosikrantsi tänavalt üle Pärnu maanteele.

Aastatel 1944–1989 kandis tänav Johannes Lauristini auks Lauristini tänava nime.

 
Roosikrantsi 2A
 
Roosikrantsi 3
 
Roosikrantsi 4b
 
Tallinn, Roosikrantsi 8A
 
Tallinn, Roosikrantsi 8B

Roosikrantsi tänava ehitisedRedigeeri

Roosikrantsi tänava tänapäevane ilme on kujunenud 1930. aastatel. Seoses Vabaduse väljaku kavandamisega riigi esindusväljakuks otsustati rakendada linnaehituslik kava ka seda ümbritsevatele tänavatele.

Roosikrantsi 1Redigeeri

Esimesena omandas oma praeguse väljanägemise Vabaduse väljaku ja Roosikrantsi tänava nurgaplats (Vabaduse väljak 7 // Roosikrantsi 1), kus 1932 valmis EKA maja (praegune Tallinna linnavalitsuse hoone, mille arhitekt oli Robert Natus).

Roosikrantsi 2Redigeeri

1997. aastal avati Roosikrantsi 2 majas Tallinna panga peakontor. 2009. aastal asub majas SEB harukontor.

Roosikrantsi 2ARedigeeri

1902 valminud Otto Greiffenhageni erakliiniku hoone, arhitektid Erwin Bernhard ja Rudolf Bernhard.

Roosikrantsi 3Redigeeri

  Pikemalt artiklis Roosikrantsi 3

Roosikrantsi 3 on 1878. aastal ehitatud vana puidust kahekoruseline ehitis.[2]

Roosikrantsi 4Redigeeri

Roosikrantsi 4

Roosikrantsi 4A, kus elas Otto Strandman

Roosikrantsi 4B, kus asub juudist tekstiilitöösturi, Balti Puuvillavabriku direktori Mark van Jungi 1932. aastal[3] Olev Siinmaa projekti järgi ehitatud villa. 1968 tehti ümberehitus, mille käigus säilis endisest vaid algne plaanilahendus II korrusel. Praegu paikneb hoones Tallinna Linnavalitsuse residents, mille tagastamisest keelduti.[4] Maja aia kavandas arhitekt Anton Soans 1932, kuid aed on hävinud.

Roosikrantsi 4C, asub 1933. aastal ehitatud neljakorruseline kivimaja.

Roosikrantsi 6Redigeeri

Roosikrantsi 6 paikneb Eesti Keele Instituut. Selle hoone esimesel korrusel on raamatukauplus Ateena.

Roosikrantsi 7aRedigeeri

2009. aastal otsustasid Roosikrantsi 7a ja Pärnu maantee ääres asuva kolme krundi omanikud, majadevaheliste kvartalisiseseid olemasolevaid vundamente kasutades nüüdisaegsete ärihoonete püstitamiseks ning hoonete taga ja vahel asuvate tühemike täisehitamiseks.[5]

Roosikrantsi 8, 8aRedigeeri

Roosikrantsi tänava neljakorruselised ühe trepikojaga Jaan ja Ernst Tiitsmani majad 8 ja 8a ehitati aastatel 1938–1939. Hoonete arhitekt Eugen Habermann. Esimesel korrusel asuvad suurte vitriinakendega müügipinnad ja ülemistel korrustel korterid. Fassaadi katteks on tarvitatud Vasalemma marmorit.

Eesti NSV ajal elasid majades Eesti NSV Ministrite Nõukogu liikmed.[6] 18. märtsil 2002 plahvatas Roosikrantsi 8 peaukse ees lõhkekeha. Neli minutit hiljem järgnes teine plahvatus, mille põhjustasid Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedjev.[7]

Roosikrantsi 8b ehitati 19381939 arhitektide Ott Puuraidi ja Harald Armani projekti järgi. Majas asus 19401941 Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi ja Balti laevastiku Sõjatribunal, 1941. a oktoobrist alates aga Saksa Erikohus, mis reeglina tegi vaid surmaotsuseid, pärast 1944. aastat Eesti NSV SARKi vägede Sõjatribunal.[8]

Roosikrantsi 8c ehitati 1932. aastal. Viiekorruselises majas kasutatakse jätkuvalt 1933. aastal Franz Krulli toodetud ja paigaldatud lifti. Hoone välisfassaad on saanud uue ilme 2012. aastal.

Roosikrantsi 9Redigeeri

Roosikrantsi 9 asub 2002. aastal Šveitsi maja kõrvale ehitatud elu- ja kauplusehoone, tuntud ka nime all Swiss Residence, mis moodustab koos Šveitsi majaga ühise kompleksi.

Roosikrantsi 10Redigeeri

Roosikrantsi 10A ja selle taga asuvas majas nr 10 asus kunagise riigivanema ja eraarsti praksist pidanud Friedrich Akeli eramu.[9] mille arhitekt oli Armas Lindgren.

Roosikrantsi 11Redigeeri

Roosikrantsi 11 krundi õigusjärgsed omanikud on Eesti Noorte Naiste Kristlik Ühing ja Eesti Noorte Meeste Kristlik Ühing (NNKÜ/NMKÜ). Krundi uue hoone projekt on valminud Rootsi arhitektuuribüroos FFNS. Arhitekt on väliseestlane Aare Saks, kes on muu hulgas projekteerinud ka Tallinna Panga uue hoone Roosikrantsi tänava alguses.[10] Maja kohta kasutatakse ka nime Šveitsi maja. Majas asub Advokaadibüroo A. Veressov.

Roosikrantsi 12Redigeeri

Roosikrantsi 12[11]

Roosikrantsi 15Redigeeri

Roosikrantsi 15 asub arhitekt Jacques Rosenbaumi projekti järgi 19111912 ehitatud juugendstiilis neljakorruseline katusekorrusega kivimaja. All olid kaupluseruumid, tänava pool suured esinduskorterid, hoovi pool väiksemad korterid.[12] Kultuurimälestis nr 8215.[13]

Roosikrantsi 16Redigeeri

Roosikrantsi 16 August Naarise maja, arhitekt Eugen Sacharias. Algselt 5-korruselisele majale on hiljem peale ehitatud kuues korrus.

Roosikrantsi 19Redigeeri

1934–1935 ehitati maja Roosikrantsi 19, mis on Eugen Sachariase projekteeritud esindustraditsionalismi väljapaistev näide. 1936. aastaks ehitati ka Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava nurgale (Pärnu mnt 36 // Roosikrantsi 23) tellisest äri- ja eluhoone, samuti Robert Natuse projekti järgi. Tänava keskosas asuvad viimastel aastatel skandinaavialiku hilismodernismi vaimus projekteeritud äri- ja eluhooned.

Roosikrantsi 23Redigeeri

  Pikemalt artiklis Pärnu maantee 36 // Roosikrantsi 23

Elamu Pärnu mnt 36 // Roosikrantsi 23 on arhitekt Robert Natuse projekteeritud ja aastail 19351936 ehitatud äridega elamu Tallinnas Pärnu maantee ja Roosikrantsi tänava teravnurgal. Hoone on ehitismälestis alates 1997. aastast. Hoone fassaad on lahendatud klinkertellistest, mistõttu hoonet on nimetatakse ka klinkermajaks. Koos Natuse teise klinkermajaga Vabaduse väljaku ääres (praegu Tallinna linnavalitsuse hoone) on need kaks samale tellijale tehtud arhitektitööd kõige vahetumad ekspressionismi kandjad Eesti arhitektuuris ja mõlema otseseks eeskujuks on Hamburgi tellisekspressionism.

Roosikrantsi 28Redigeeri

Roosikrantsi 28[14]

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri