Aleksander Veiler

Aleksander Veiler (16. märts 1887 Triigi vald, Harjumaa – 17. oktoober 1950 Toronto, Kanada) oli Eesti ajakirjanik, trükitööstur ja poliitik.

Aleksander Veiler (1937)

Lõpetas 1902 Tallinna linnakooli. Töötas metallitöölisena.

Kuukirja Töö toimetaja (1907), Tallinna Teataja asutaja ja toimetaja (1909–1914), Päevalehe toimetaja (1914–1917).

Autonoomse Eestimaa kubermangu Järva maakonna miilitsa esimees ja Eestimaa kubermangukomissari Järva maakonna maakonna komissar (1917). Saksa okupatsiooni ajal Järvamaal Päästekomitee usaldusmees, 1918 Järvamaa kaitsepataljoni (hilisema 7. jalaväerügemendi) organiseerija. Osales Vabadussõjas 1918–1919.

Vaba Maa asutaja ja peatoimetaja (1918–1919). Trükitööstuse o/ü "Vaba Maa" asutaja (1919) ning selle ja kirjastusühisuse "Vaba Maa" ärijuht 1919–1940. Nädalalehe Esmaspäev (1922) ja ajakirja Ronk (1923) asutaja. Kanadas Meie Elu asutaja ja toimetaja (1948–1950).

Kaubandus-Tööstuskoja nõukogu liige, Eesti Trükitöösturite Ühingu juhatuse liige (al 1922) ja esimees (1933–1940), Eesti Raamatukauplejate Ühingu juhatuse liige (al 1926) ja esimees (1938–1940). Kirjastusühingu Rahvaülikool esimees, kirjastusühingu Bibliofiil (Vesti Dnja väljaandja) omanik.

Tallinna Meestelaulu Seltsi abiesimees. Sihtasutuse Eesti Raamatufond nõukogu liige, Raamatuaasta ja raamatunädalate peakomiteede liige.

Ajutises Maanõukogus Paide esindaja. Asutava Kogu, Riigikogu I ja III koosseisu liige (Eesti Tööerakond). Rahvuskogu teise koja liige Kaubandus-Tööstuskoja esindajana. Harju Maavolikogu liige (1926–1929).

Kotkaristi V klassi teenetemärk (1929), Eesti Punase Risti mälestusmärgi II järgu I aste (1929).

Põgenes septembris 1944. aastal Soome kaudu Rootsi ja 1948. aastal Kanadasse.

IsiklikkuRedigeeri

Isa Tanel Veiler oli aednik, hiljem kaupmees ja taluomanik. Ema Marie Jürgens. Õde Johanna Päts oli abielus Voldemar Pätsiga ja õde Marta Taska oli abielus Eduard Taskaga.

Abikaasa (1909) Stella Veiler (sünd Saksen) (1887–1983). Poeg Rein, tütred Lea (Silverton) ja Asta (Pakasaar; Martinson).

Kirjandus:Redigeeri

  1. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Tartu: Loodus. 1940. Lk 366–367.