Tallinna Loomaaed
Tallinna Loomaaed on Tallinna linnale kuuluv loomaaed Tallinnas Haabersti linnaosas Veskimetsa asumis.
Tallinna Loomaaed | |
---|---|
Tallinna Loomaaia põhjavärav | |
Avatud | 1939 |
Asukoht | Veskimetsa, Haabersti, Tallinn |
Koordinaadid | 59° 25′ 14,6″ N, 24° 39′ 28,9″ E |
Pindala | 89 ha |
Loomi | 7234 (2022) |
Liike | 349 (2022) |
Külastajaid aastas | 310 993 (2020) |
Direktor | Kaupo Heinma |
Tallinna Loomaaias on palju ohustatud liike, näiteks õnnekurg, hiina alligaator, amuuri tiiger, lumeleopard, miilu ja gaur. Loomaaed osaleb liigikaitseprojektides, näiteks euroopa naaritsa ja amuuri leopardi projektis.
Alates jaanuarist 2024 on Tallinna Loomaaia direktor Kaupo Heinma.[1]
Ajalugu
muuda24. novembril 1937 toimus Peeter Pätsi juhatusel koosolek sobiva koha leidmiseks peatselt asutatavale zoo-botaanilisele pargile, vabaõhumuuseumile ja rahva lõbustuspargile.[2]
26. novembril 1938 pidas zooloogiaaia "Rahvapark" eeltööde komisjon oma viimase koosoleku ja leidis, et Tallinna linnavalitsuse soovitatud maa-ala Järve jaama juures pole zooloogiaaia asutamiseks sobiv.[3] Loodushoiu- ja Turismi-instituut taotles loomaaia asutamiseks maad ka Pärnus, kus asja käis selgitamas looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste.[4]
23. juunil 1939 avati Eesti Mängude puhul "Metsloomade näitus". Esimeseks eksponaadiks sai Alutaguse metsast püütud karupoeg.
25. augustil 1939 avas Eesti Loomakaitse Liit 1943. aastaks plaanitud üleriikliku iluaiandusnäituse osana Kadrioru Väikese Loomaaia. Seda peetakse Tallinna Loomaaia asutamiskuupäevaks. Eksponeeritud olid ilves, dingod, okassead, nutriad, lõvid, merisead, mäger, küülikud, jääkarud, pruunkarud, mustkaru, öökullid, punarebased, sinirebased, rebased, metskitsed, ahvid, mäesokud, paavianid ja ponid. 2. novembril 1939 valiti Kadrioru Väikese Loomaaia hooldajaks Aita Päts. 1939. aasta lõpuks oli registreeritud üle 100 000 loomaaiakülastuse. Külastusmaks oli lastele 5 senti, õpilastele ja sõjaväelastele 10 senti, täiskasvanutele 25 senti. Talvel oli loomaaed avatud pühapäeviti kell 11–16. Eesti Loomakaitse Liidu juhatuse otsusega 20. aprillist 1940 sai alates 1. maist Kadrioru Väikese Loomaaia juhatajaks Hermann Talts.
Tallinna Loomaaia esimene eksponaat oli ilves Illu, kelle oli pojana kingituseks saanud 1937. aastal Helsingis maailmameistriks tulnud ja Argentina karika võitnud Eesti Laskurliidu võistkond. Illut on kujutatud ka loomaaia logol. 1939. aastal kinkisid Eestist lahkuvad saksa vähemusrahvuse esindajad loomaaiale oma loomi, eriti linde (papagoisid, paabulinde).[5] 1940. aastal oli loomaaial lõvipaar Zappik ja Tilli ning lõvikutsikad Kõu ja Vilgas. Loomaaias olid ka pruunkarud Mari, Jüri ja Maret ning jääkarud Truuta ja Moorits.[6]
Esialgu asus loomaaed ajutisel territooriumil Kadrioru pargi lähedal Mäekalda tänaval. See "ajutine" olukord kestis 44 aastat. Alles 1983. aastal sai loomaaed umbes 89 hektari suuruse ala Veskimetsas, kus olid asunud sõjaväelaod. Laod kohandati loomade hoidmiseks. Uusi rajatisi ei saanud ehitada, sest Nõukogude Liidus kehtis pärast Moskva olümpiamänge kümneaastane kultuuri- ja spordiasutuste rajamise keeld. 1989. aastal valmis paksunahaliste maja, 1999. aastal troopikamaja ja 2005. aastal selle idatiib. 2014. aastal avati loomaaia loodushariduskeskus[7]. 2017. aastal valmis polaariumi esimese etapina jääkarumaailm.[8] 2023. aasta mais valmis Kagu-Aasia vihmamets.[9]
Praegu ehitatakse loomaaeda välja aeglases tempos, kasutades muu hulgas ettevõtete ja eraisikute annetusi.
Tallinna Loomaaia direktorid
muuda- 1940 Herman Talts, Vladimir Guštšik
- 1945 Jakob Vahur
- 1945 Marta Volmer
- 1945–1947 Manivald Oblikas
- 1947–1948 Andrei Gross
- 1948–1949 Pavel Šilo
- 1949–1951 Aado Lüüs
- 1951 Mihhail Ježov
- 1951–1952 Icaak Bleicher
- 1952–1953 Peeter Liivak
- 1953–1959 Friedrich Koržets
- 1959–1961 Aarne Kasesalu
- 1961 – 30.08.1975 Karoly Stern
- 15.10.1975 – 01.07.2016 Mati Kaal
- 24.10.2016 – 09.04.2023 Tiit Maran[10][11]
- 2023 Katrin Tõru, direktori kohusetäitja
- 15.01.2024 Kaupo Heinma
Kogud
muuda2022. aasta 31. detsembri seisuga oli Tallinna Loomaaias 7234 isendit 349 liigist.[12]
Klass | Liike | Isendeid |
---|---|---|
Imetajad | 78 | 714 |
Linnud | 81 | 329 |
Roomajad | 47 | 123 |
Kahepaiksed | 14 | 329 |
Kalad | 53 | 460 |
Selgrootud | 76 | 5283 |
Kokku (2022) | 349 | 7234 |
Aastate lõikes on liikide arv loomaaias muutunud järgmiselt: [13][14][15][16][17][18][19][20][21][22][23][12][24]
Klass | 2010 | 2011 | 2012 | 2013 | 2014 | 2015 | 2016 | 2017 | 2018 | 2019 | 2020 | 2021 | 2022 |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Imetajad | 94 | 92 | 90 | 93 | 98 | 102 | 105 | 100 | 90 | 82 | 77 | 72 | 78 |
Linnud | 120 | 120 | 123 | 115 | 120 | 119 | 123 | 114 | 113 | 96 | 86 | 78 | 81 |
Roomajad | 47 | 45 | 43 | 44 | 45 | 43 | 43 | 41 | 40 | 38 | 35 | 42 | 47 |
Kahepaiksed | 17 | 19 | 17 | 17 | 17 | 16 | 17 | 18 | 17 | 15 | 13 | 14 | 14 |
Kalad | 133 | 128 | 131 | 129 | 136 | 146 | 129 | 144 | 144 | 89 | 68 | 61 | 53 |
Selgrootud | 167 | 191 | 144 | 126 | 129 | 130 | 97 | 103 | 96 | 87 | 83 | 84 | 76 |
Kokku | 578 | 595 | 548 | 524 | 545 | 556 | 514 | 520 | 500 | 408 | 362 | 351 | 349 |
Külastusalad
muudaTroopikamaja
muudaTroopikamaja valmis 1999. aastal arhitekt Rein Kersteni projekti järgi.[25] 2005. aastal avati troopikamaja idatiib (väike troopikamaja), kus eksponeeritakse troopilisi linde, poolahve, roomajaid, kahepaikseid ja kalu.[26]
Liigid
muuda- aaga (Rhinella marina)
- ararauna (Ara ararauna)
- harikrokodill (Crocodylus porosus) (Harikrokodill Vanamees on loomaaia vanim asukas, kes saabus Tallinna umbes 44 aastat tagasi. Endine loomaaia direktor Mati Kaal on öelnud, et keegi ei tea täpselt, kui vana krokodill Vanamees õieti on. 2019. aastal oletas Kaal, et loom on umbes 60-aastane.[27])
- hiina pehmekilp-kilpkonn (Pelodiscus sinensis)
- jõerai (Potamotrygon motoro)
- leeguan (Iguana iguana)
- hiina alligaator (Alligator sinensis)
- india sulgselgkala ehk india väitskala (Chitala chitala)
- kinkažu ehk haspelkaru (Potos flavus)
- kirevahvenlased (Cichlidae)
- kollavööt-puukonn (Dendrobates leucomelas)
- kuningtamariin (Saguinus imperator)
- kääbusmarmosett (Callithrix pygmaea)
- luukeel ehk aravaana (Osteoglossum bicirrhosum)
- pintšetamariin (Saguinus oedipus)
- pruun-harjasvöölane (Chaetophractus villosus)
- punapiraaja ehk ruusveltikala (Pygocentrus nattereri)
- roheline kiiverbasilisk (Basiliscus plumifrons)
- rüüsägalased (Loricariidae)
- senegali galaago (Galago senegalensis)
- šimpans (Pan troglodytes)
- tömpkoon-krokodill (Osteolaemus tetraspis)
- vaigu-lehekonn
- valgetups-marmosett (Callithrix jacchus)
- veeagaam (Physignathus cocincinus)
Elevandimaja
muudaElevandimaja (paksunahaliste maja) avati 1989. aastal Tallinna Loomaaia 50. aastapäevaks. Algul asusid hoones elevandid, ninasarvikud ja kääbusjõehobud, praegu saab seal näha ka roomajaid, pisinärilisi jt. 2000. aastatel rekonstrueeriti afrikaaniumi,[28] 2005. valmis emaelevantide aedik ja 2008. aastal renoveeriti elevantide siseekspositsiooni ala.[29] 2011. aastal renoveeriti ninasarvikute osa, 2023. aastal ehitati ninasarvikute sisepuuridele uued põrandad.
Plaanis on rekonstrueerida ka kääbusjõehobude ekspositsiooni.
Liigid
muuda- aafrika savannielevant (Loxodonata africana) (Tallinna Loomaaias elab kolm aafrika elevanti: kaks emast, Draay ja Fien, ning isane Carl.[30] Kõik nad on üle 30 aasta vanad, sündinud vabas looduses ja toodud Tallinnasse 1980. aastate teisel poolel.[31])
- jeemeni kameeleon (Chamaeleo calyptratus)
- kesk-aasia kilpkonn (Testudo horsfieldii)
- kollane anakonda (Eunectes notaeus)
- kolumbia vikersilehuulboa (Epicrates maurus)
- kuningboa (Boa constrictor)
- kuningpüüton (Python regius)
- kääbusjõehobu (Choeropsis liberiensis)
- leopardkilpkonn (Stigmochelys pardalis)
- maisimadu ehk maisi-roninastik (Pantherophis guttatus)
- roninastik (Elaphe sp.)
- surikaat (Suricata suricatta)
Sise-Aasia
muudaSise-Aasia ekspositsiooni, mis avati 2002. aastal, kuuluvad Aasia keskosast pärit asukad.[32]
2004. aastal valmis vööthüäänide aedik[29] ja 2011. aastal väikekaslaste ekspositsioon, mis asub ameerika piisonite aediku vastas.
Liigid
muuda- ameerika piison (Bison bison)
- amuuri kass (Prionailurus bengalensis euptilura)
- buhhaara hirv ehk hangul (Cervus elaphus bactrianus)
- euroopa piison ehk pürg (Bison bonasus)
- kodustatud jakk (Bos grunniens)
- kodustatud kaksküürkaamel (Camelus bactrianus)
- korsak (Vulpes corsac)
- kulaan ehk türkmestani eeslik (Equus hemionus)
- manul (Otocolobus manul)
- prževalski hobune (Equus caballus przewalskii)
- valgekurg (Leucogeranus leucogeranus)
- vööthüään (Hyaena hyaena)
Alpinaarium
muudaAlpinaarium valmis aastatel 2003–2004, siis avati külastajatele ka Ehitajate tee poolne loomaaia läänevärav. 6,81 ha suurusel maa-alal, mis moodustab 10% loomaaia tulevasest ekspositsiooniruumist, on 18 mätaskatusega puithoonet ja ligi 3 ha eelmäestikena modelleeritud jooksuaedikuid. Sinna on plaanitud ka lumeleopardide ja tulevikus ka manulite ekspositsioon.[33][34]
Alpinaariumisse on plaanis kolida veel mägedes elavad kotkad.
Liigid
muuda- buhhaara uriaal (Ovis orientalis bocharensis)
- dagestani tuur ehk idakaukaasia kaljukits (Capra cylindricornis)
- ida-nahur ehk ida-sinilammas (Pseudois nayaur)
- kubani tuur ehk läänekaukaasia kaljukits (Capra caucasica)
- lumeleopard ehk irbis (Uncia uncia)
- nuubia kaljukits (Capra nubiana)
- siberi kaljukits (Capra sibirica)
- tadžiki markuur ehk tadžiki keerdsarvkits (Capra falconeri heptneri)
- tagakaspia uriaal (Ovis vignei arkal)
Linnutiik
muudaKuue saarekese ja ühe suure poolsaarega tiik avati 2002. aastal.[35]
Tulevikus peaks linnutiikide elevandimaja poolses osas asuma ka lõunapoolsete linnuliikidele mõeldud maja.
Liigid
muuda- jääkoskel (Mergus merganser)
- kanada lagle (Branta canadensis)
- käharpelikan (Pelecanus crispus)
- mustluik (Cygnus atratus)
- niidu-nösuhani (Chloephaga picta)
- roosapelikan (Pelecanus onocrotalus)
- tulipart (Tadorna ferruginea)
- vaaraohani (Alopochen aegyptiacus)
- väikeluik (Cygnus bewickii)
Kullimägi
muudaKullimägi asub Veskimetsa servas põlise tammiku keskel. Sealsed asukad on peamiselt haukalised ja kakulised. Kullimäel elab ka loomaaia vapiloom ilves.
Liigid
muuda- damaani-kassikakk (Bubo capensis)
- habekakk (Strix nebulosa lapponica)
- habekotkas (Gypaetus barbatus)
- herilaseviu (Pernis apivorus)
- hiireviu (Buteo buteo)
- hiid-merikotkas (Haliaetus pelagicus)
- ilves (Lynx lynx)
- kaeluskotkas (Gyps fulvus)
- kaljukotkas (Aquila chrysaetos)
- kassikakk (Bubo bubo)
- kääpakotkas (Aquila heliaca)
- kumai-kaeluskotkas (Gyps himalayensis)
- lumekakk (Nyctea scandiaca)
- merikotkas (Haliaetus albicilla)
- raipekotkas (Neophron percnopterus)
- raisakotkas (Aegypius monachus)
- stepikotkas (Aquila nipalensis)
- valgepea-merikotkas (Haliaeetus leucocephalus)
- vöötkakk (Surnia ulula)
Liigid
muudaKoos faasanitega eksponeeritakse ka teisi linde.
- argusfaasan (Argusianus argus)
- hallvares (albiino) (Corvus corone cornix)
- hiina lasuurharakas (Urocissa erythroryncha)
- hõbefaasan (Lophura nycthemera)
- kroon-läikfaasan (Lophophorus impejanus)
- kuldfaasan (Chrysolophus pictus)
- kuningfaasan (Syrmaticus reevesii)
- kuukabarra ehk naeru-safiirlind (Dacelo novaeguineae)
- pasknäär (Garrulus glandarius)
- puna-helmesfaasan (Tragopan temminckii)
- saatür-helmesfaasan (Tragopan satyra)
- sini-kõrvukfaasan (Crossoptilon auritum)
- valgekõht-faasan (Syrmaticus ellioti)
- valgeselg-faasan (Lophura swinhoii)
Polaarium
muudaJääkarumaailm valmis 2017. aasta septembri lõpuks (arhitekt Joonas Sarapuu Innopolis Insenerid OÜ-st).[36][37] Juba 2012. aastal oleksid pidanud algama pingviinide ja loivaliste ekspositsiooniala ehitustööd ning karantiinikompleksi projekteerimine, kuid praegu paistab, et seda lähiajal ei juhtu.[29] Tulevikus on plaanis polaariumisse üle kolida lumekakk (Nyctea scandiaca L.), kes praegu elab kullimäel, ja linnutiigi asukas lumehani (Anser caerulescens ssp).[38]
Liigid
muuda- jääkaru (Ursus maritimus)
Kagu-Aasia vihmamets
muudaKagu-Aasia vihmametsa hoone ehituslik osa valmis 2022. aastal, külastajatele avati ekspositsioon 20. mail 2023. Ekspositsioonihoone projekteeris ConArte OÜ ja ehitas Ehitus5ECO OÜ.[39]
Liigid
muuda- aasia sõrmiksaarmas (Aonyx cinereus)
- binturong (Arctictis binturong)
- hiina pehmekilp-kilpkonn (Pelodiscus sinensis)
- hõbefaasan (Lophura nycthemera)
- kalakass (Prionailurus viverrinus)
- lakktuvi (Caloenas nicobarica)
- Lyle'i lendkoer (Pteropus lylei)
- lühisaba-püüton (Python brongersmai)
- riisiamadiin (Padda oryzivora)
- rohepüüton (Morelia viridis)
- smaragdskink (Lamprolepis smaragdina)
- tanukana (Rollulus rouloul)
- tokee (Gekko gecko)
- tume tiigerpüüton (Python bivittatus)
- valge-kuldnokk (Leucopsar rothschildi)
Tiigriorg
muudaTiigriorgu hakati ehitama 2022. aastal ja ala avati külastajatele 19. juunil 2024. Selle ekspositsiooniala projekteeris SWECO Projekt AS ja ehitas ATEMO OÜ. Lisaks amuuri tiigrile plaaniti seal algselt eksponeerida selliseid Kaug-Ida loomaliike nagu amuuri leopard, harsa, viiksjänes, muskushirv ja goral. Töö käigus liigiline koosseis muutus.[40][41]
Tiigriorgu naasis 2024. aasta juuni alguses amuuri tiiger Pootsman, kes viibis Euroopa ohustatud liikide paljundusprogrammi raames järglaste saamise eesmärgil Tšehhis Zlini loomaaias (2018), Itaalias Parco Natura Vivas (2020) ja Sloveenias Ljubljana loomaaias (2021). Ljubljanas avastati Pootsmanil tervisekontrolli käigus kõhuseinakasvaja, mis osutus halvaloomuliseks. 8. juulil 2024 tehti Pootsmanile kasvaja eemaldamise operatsioon, kuid paraku tekkisid anesteesiast toibumise ajal rängad tüsistused ja loom suri.[42] Tšehhis ja Itaalias sai Pootsman kokku kuus järeltulijat. Sloveeniast toodi Tallinna loomaaeda emane amuuri tiiger Danuta, Helsingi loomaaiast samuti emane Ohana. [41]
Liigid
muuda- tiiger (Panthera tigris)
- amuuri leopard (Panthera pardus orientalis)
- punahunt (Cuon alpinus)
- alpi ümiseja (Marmota marmota)
- must-toonekurg (Ciconia nigra)
- jaapani kurg (Grus japonensis)
Liike loomaaia muudest osadest
muuda- guanako (Lama guanicoe)
- lakkhunt ehk guara (Chrysocyon brachyurus)
- nandu (Rhea americana)
- alpaka (Vicugna pacos)
- muskusveis (Ovibos moschatus)
- gaur (Bos gaurus)
- jaapani makaak (Macaca fuscata)
- kaelusmangabei (Cercocebus torquatus)
- kalakass (Prionailurus viverrinus)
- rohepärdik (Chlorocebus aethiops)
- tüügassiga (Phacochoerus aethiopicus)
- benneti känguru (Macropus rufogriseus)
- idakurg (Grus vipio)
- luitekass (Felis margarita)
- neitsikurg (Anthropoides virgo)
- sookurg (Grus grus)
- sini-paabulind (Pavo cristatus)
- euroopa naarits (Mustela lutreola)
- hallhüljes (Halichoerus grypus)
- pesukaru (Procyon lotor)
- davidi hirv ehk miilu (Elaphurus davidianus)
- moko (Kerodon rupestris)
- kääbuskodukits
- jõesiga (Potamochoerus porcus)
- valgesaba-okassiga (Hystrix indica)
- sudaani maasarvik (Bucorvus abyssinicus)
- heleflamingo (Phoenicopterus roseus)
- serval (Leptailurus serval)
Insektaarium
muuda2007. aastast on Tallinna Loomaaias tegutsenud insektaarium, kus kasvatatakse troopilisi selgrootuid. Kuna insektaariumil puudub eksponeerimispind, korraldatakse iga-aastaseid ülevaatenäitusi kohvik Illu ruumides või väikeses troopikamajas.[43]
Tallinna Loomaaia kogudes oli 2008. aasta seisuga mõni tuhat putukat 70 liigist, sealhulgas prussakad, lutikad, raagritsikad, hulkjalgsed, rändtirtsud, põrnikad ja ämblikud. Tallinnas asub Euroopa loomaaedade suurim põrnikakogu. Insektaariumi kalleimaid asukaid on paar Malaisia põderpõrnikaid (250 eurot).[44] Putukaid ostetakse enamasti Saksamaalt ja Tšehhist ning veidi ka Põhjamaadest.[45]
Alates 2009. aasta oktoobrist on loomaaias 87 Frégate'i saare (Seišellid) fregate'i süsikut (Polposipus herculeanus). See üks maailma ohustatumaid süsiklasi (Tenebrionidae) kuulub Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) punase nimestiku kriitilises seisundis liikide hulka[46].[47]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Tallinna loomaaia uus direktor on Kaupo Heinma ERR Uudised, 10.01.2024.
- ↑ Liisk langes Pirita kasuks. Rahvaleht, 26. november 1937, nr 140, lk 1.
- ↑ Loomaaia "lõpp". Rahvaleht, 30. november 1938, nr 226, lk 3.
- ↑ Loomaaed Pärnu? Rahvaleht, 29. november 1938, nr 225, lk 5.
- ↑ Lindudemaja loomaaeda. Rahvaleht, 6. november 1939, nr 261, lk 10.
- ↑ Looma- ja linduderiigis. Ringkäik Tallinna Kadrioru loomaaias – Ühistegelised Uudised, 21.06.1940.
- ↑ Rattus, Sirje (30. juuni 2014). "Homme avatakse loomaaia loodushariduskeskus". pealinn.ee. Originaali arhiivikoopia seisuga 2023-12-08. Vaadatud 8.detsembril 2023.
{{netiviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=
(juhend) - ↑ "Polaariumis kohtud Arktika võimsate valitsejate – jääkarudega". tallinnzoo.ee. Vaadatud 8. detsembril. 2023.
{{netiviide}}
: kontrolli kuupäeva väärtust:|vaadatud=
(juhend) - ↑ "MILJONIPROJEKT ⟩ Tallinna loomaaias saab kogeda troopilise vihmametsa elu". lemmik.postimees.ee. 17. mai 2023. Vaadatud 8. detsembril 2023.
- ↑ "Tallinna loomaaia direktoriks saab Tiit Maran". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. veebruar 2017. Vaadatud 16. veebruaril 2017.
- ↑ Heinla, Eve (23. märts 2023). "Ametist lahkuv loomaaia direktor Tiit Maran: mul puudub illusioon, et Toompeal saab lihtsam olema". Maaleht. Vaadatud 23. märtsil 2023.
- ↑ 12,0 12,1 "Tallinna Loomaaed. Tegevusaruanne 2022" (PDF). tallinnzoo.ee. Vaadatud 8. detsembril 2023.
- ↑ "Tallinna loomaaia 2010. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
- ↑ "Tallinna loomaaia 2011. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 18. jaanuar 2021. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
- ↑ "Tallinna loomaaia 2012. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
- ↑ "Tallinna loomaaia 2013. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
- ↑ "Tallinna loomaaia 2014. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
- ↑ "Tallinna loomaaia 2015. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
- ↑ "Tallinna loomaaia 2016. aasta tegevuse aruanne" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
- ↑ "TALLINNA LOOMAAIA MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2017 – 31.12.2017" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9.02.2022. Vaadatud 9.02.2022.
- ↑ "TALLINNA LOOMAAIA MAJANDUSAASTA ARUANNE 01.01.2018 – 31.12.2018" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9.02.2022. Vaadatud 9.02.2022.
- ↑ "Tallinna loomaaed. Tegevusaruanne 2019" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
- ↑ "Tallinna loomaaed. Tegevusaruanne 2020" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. veebruar 2022. Vaadatud 9. veebruaril 2022.
- ↑ "Tallinna Loomaaed Tegevusaruanne 2021" (PDF). tallinnzoo.ee. Vaadatud 8. detsembril 2023.
- ↑ Troopika. Tallinn Zoo.
- ↑ Tallinna loomaaed saab 66-aastaseks. ERR, 22. august 2005.
- ↑ "80-aastase Tallinna loomaaia vanim asukas on 60-aastane harikrokodill". menu.err.ee. 23.08.2019. Vaadatud 13.07.2022.
- ↑ Elevandimaja. Tallinn Zoo.
- ↑ 29,0 29,1 29,2 Tallinna Loomaaia arengukava 2008–2012.[alaline kõdulink] Tallinna Kultuuriväärtuste amet. 23. oktoober 2007.
- ↑ Marge Sillaots. Kaubanduskeskus toetab Tallinna Loomaaia elevante. Õhtuleht, 8. jaanuar 2009.
- ↑ Tiina Jaakson. Tallinna loomaaias avati taas elevandimaja siseekspositsioon. ERR, 23. detsember 2008.
- ↑ Sise-Aasia. Tallinn Zoo.
- ↑ "Loomaaed avas alpinaariumi" Postimees, 24. aprill 2004.
- ↑ Alpinaarium. Tallinn Zoo.
- ↑ Linnutiigid. Tallinn Zoo.
- ↑ Tallinna Loomaaed. "Jääkarumaailmast".
- ↑ Tamm, Liivi (aprill 2018). "Õnn tuli jääkarude õuele". ehitusest.ee. Vaadatud 15.03.2022.
- ↑ Arktika Tallinn Zoo.
- ↑ "Tere tulemast rohelusse uppunud maailma!". tallinnzoo.ee. Vaadatud 12. septembril 2023.
- ↑ "Uus kodu meie armastatud amuuri tiiger Pootsmanile!". tallinnzoo.ee. Vaadatud 13.07.2022.
- ↑ 41,0 41,1 "Tiigriorg". tallinnzoo.ee. Vaadatud 10. juulil 2024.
- ↑ "Tallinna loomaaed: tiiger Pootsman suri operatsiooni järel tüsistuste tõttu". delfi.ee. 8. juuli 2024. Vaadatud 10. juuli 2024.
- ↑ Insectary Tallinn Loomaaia Insektaarium.
- ↑ Viktoria Jürmann: "Moekaks muutunud põrnikad ootavad talvel vaatajaid" Pealinn, 15. detsember 2008.
- ↑ Anneli Sihvart: "Raagritsikaist prussakateni" Lemmik, aprill 2008.
- ↑ Tähelepanuväärne. Tallinn Loomaaia Insektaarium.
- ↑ Kirsi Lattu: "Tallinna Loomaaeda jõudis haruldane Seišellidelt pärit mardikas" Maaleht, 19. oktoober 2009.
<references>
-siltide vahel olevat <ref>
-silti nimega "Loomaaed leinab" ei kasutata eelnevas tekstis.Kirjandus
muuda- Tallinna väikese loomaaia juht Kadriorus (koostanud A. Põllusaar). Tallinn : Eesti Loomakaitse Liit, 1940.
- Georg Aher. Tallinna Loomaaed : juht. Tallinn : Valgus, 1989.
- Tallinna Loomaaed. Tallinn Zoo (Tallinna Loomaaia Sõprade Selts ; peatoimetaja Toomas Pranstibel). Tallinn : Tallinna Loomaaed, 2001.
- Aleksei Turovski. Minu loomad : Aleksei Turovskiga loomaaias. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus, 2008. ISBN 9789949443246.
Artiklid
muuda- Ameerika miljonär annetas 100 dollarit Eestis loomaaia asutamiseks. Uus Eesti, 19. mai 1936, nr 135, lk 1.
- Loomaaed Piritale. Vaba Maa, 26. november 1937, nr 273, lk 1.
- Mis saab loomaaiaga? Uus Eesti, 7. november 1938, nr 305, lk 8.
- Lõvid, karu, ilves ja alligaatorid Kadriorus. Päevaleht, 16. aprill 1939, nr 103, lk 3.
- Tallinnas avatakse loomadenäitus. Uus Eesti, 13. juuni 1939, nr 158, lk 2.
- Kadrioru loomaaed jälle avatud. Uus Eesti, 26. august 1939, nr 230, lk 6.
- Peeter Päts. Meie väike loomaaed Kadriorus. Loodushoid ja Turism, 1939, nr 5, lk 241–247.
- L. R. Kadrioru Väikesest Loomaaiast talvel. Loodushoid ja Turism, 1940, nr 1, lk 60.
- Pakaseohvrid Kadrioru loomaaias. Uus Eesti, 11. aprill 1940, nr 96, lk 6.
- Uued elanikud tsaari saunas. Esmaspäev, 15. juuni 1940, nr 24, lk 4.
- Tallinna Loomaaia Sõprade Selts. Loomade Maailm, (1998) nr 4, lk 22–23.
- Mati Kaal. Loomaaed valmib nagu Tallinna linn. Eesti Loodus,1999 nr 5/6, lk 76–79.
- Mati Kaal. Jaanuaris troopikamajja! Eesti Loodus, 2000 nr 1, lk 33.
- Hanneli Rudi. Elevantide ööelu saab vaadata ka kodudiivanilt. Tallinna Postimees, 31. august 2009.
- Mati Kaal. Virisemine ei vii kunagi kuhugi. Eesti Päevaleht, 2. jaanuar 2010.
- Loomaaias suri ninasarvik Murray. Reporter, 19. jaanuar 2010.
- Agnes Kuus. Loomaaed leinab. Õhtuleht, 20. jaanuar 2010.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Tallinna Loomaaed |