Ristiku tänav (Tallinn)

tänav Tallinnas

Ristiku tänav on tänav Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna ja Karjamaa asumis.

Kaart

Tänav algab Paldiski maanteelt ja kulgeb loodesse. Tänavaga ristuvad Ristiku põik, Sõmera, Saue, Telliskivi, Härjapea, Timuti tänav, Kolde puiestee, Maisi, Kõrre, Auna, Orase, Taime, Nisu, Rukki, Luste, Kaera tänav. Ristiku tänav lõpeb Kopli tänaval.

Tänava pikkus on 1,8 km.

HoonestusRedigeeri

Ristiku 8 asub 1993. aastal ehitatud kauplusehoone.

 
Telliskivi 21 // Ristiku tänav 10

Telliskivi 21 // Ristiku tänav 10, ristmikul asuvad 1923. aastal asutatud Taimevõitehase AS Extraktori 1930. aastaks valminud hooned.[1]

 
Elamu Ristiku 17, mille ühe tiiva 2. ja 3. korrusel paiknes lastesõim

Ristiku tänav 17 // Mulla tänav 2[2] asub Herbert Johansoni projekteeritud kahest eraldi kolmekorruselisest hoonest koosnev kompleks Ristiku 17 linnateenijate elamu on nii linnaehituslikult kui arhitektuuriajalooliselt piirkonna olulisemaid hooneid[3]. Elamu krunt Ristiku ja Telliskivi tänava ristumiskohal on Pelgulinna vanimaid hoonestusalasid, esimesed majad ehitati siia 1870. aastatel. Antud hoone ehitustöödega alustati 1925. aastal ja lõplikult valmis maja 1927. aastal. Korterid üüriti linnaametnikele, väga palju oli õpetajaid. Majas elas teiste hulgas ajakirja Vaba Maa toimetaja ja kirjanik Artur Adson koos abikaasa, luuletaja Marie Underiga.

Ristiku tänav 52, 54, 56, 58, 60 asuvad Herbert Johansoni ning Eugen Habermanni projekteeritud "Oma Kolde" elamute ansamblisse kuuluvad hooned. Väikekorterite ehitamise ühing “Oma Kolle” oli varaseim ja tuntuim korteriühing Eestis. Pelgulinna asum ehitati välja elamugruppide kaupa, Ristiku t. 52, 54, 56, 58 ja 60 hooned on projekteeritud 1930. aastal[4].

1950. aastate keskpaigas ehitatud Kolde Lasteaed asub Kolde puiestee, Ristiku ja Timuti tänava vahelisel alal aadressil Timuti tänav 24. Kinnistul asus enne Teist maailmasõda asus makaronivabrik, vana hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises.

Ristiku 62 asub 1969. aastal ehitatud viiekorruseline kortermaja.

 
Ristiku Põhikooli hoone
Foto: Jaanus Silla, september 2009

Ristiku tänav 69 asub Ristiku Põhikooli hoone, arhitekt Herbert Johanson, ehitatud 1927–1929.

Ristiku 84 asub 1950. aasta paiku Nõukogude armee Tallinna garnisoni peavahihoone, tänane Eesti Filmiarhiivi hoone.

GaleriiRedigeeri

AjaluguRedigeeri

Tänava esialgne nimi oli alates 1910. aastast Oskari tänav (saksa keeles Oskarstraße, vene keeles Оскарская улица). Praeguse nime sai tänav 25. mail 1939.[5] Oskari tänava nimi olevat tulnud Pelgulinna maa-ala endise omaniku, raehärra Oskar Gregory eesnime järgi.[6]

 
Jaan Vanaveski tsementesemete tööstus Oskari tänav 11 õuel

Oskari tänav/Ristiku tänav 11 asus Jaan Vanaveski tsementesemete[7] tööstus.

Piirkond arenes jõudsalt 1930. aastatel, sellel ajavahemikul laienes oluliselt Pelgulinna hoonestusala. Raudtee kõrval olev ala Oskari tänava piirkonnas täitus põhiliselt eramutega.

Ristiku tänav ühendati Kopli tänavaga pärast Teist maailmasõda, üle raudtee viis alguses tavaline ülesõit, 1960. aastal suunati aga raudtee Ristiku tänava raudteeviaduktiga üle Ristiku tänava.

ViitedRedigeeri

  1. Taimevõitehase AS Extraktor hooned Pelgulinnas Telliskivi ja Ristiku tänavate nurgal. Kaubandus-tööstuskoja Teataja 17/1931, lk 297.
  2. 8782 Elamu Mulla t. 2 , 1927. a kultuurimälestiste riiklikus registris
  3. 8783 Elamu Ristiku t 17, 1927. a kultuurimälestiste riiklikus registris
  4. Elamud Ristiku t 52, 54, 56, 58, 60, 1930. a kultuurimälestiste riiklikus registris
  5. Päring kohanimeandmebaasist. Eesti kohanimed
  6. Aleksander Kivi. Tallinna tänavad. Tallinn, 1972, lk. 107
  7. Hans Vanaveski – Juuru vallast pärit mitmekülgne Vabadusristi kavaler, Nädaline, nr. 21, 19 veebruar 2011

VälislingidRedigeeri